Eesti elektroonika- ja aparaaditööstuse firmad loodavad Inglismaa-lähetusel sõlmitud kontaktide abil müüa aastaga Suurbritanniasse senisest 82 miljoni krooni võrra rohkem seadmeid ja tarkvara.
Infotehnoloogiakontserni Microlink arendusdirektori Jaak Antoni sõnul tahab Microlink müüa Suurbritanniasse peamiselt infotehnoloogiateenuseid. "Inglismaal on infotehnoloogiaspetsialistide puudus, seetõttu on meil reaalsed võimalused teha Inglismaa jaoks näiteks tarkvara ja internetilehekülgi," ütles ta.
Arvutitele pole turgu
Microlink külastas Inglismaal kaheksat firmat, kellest kolmega on Antoni sõnul kavas pidada läbirääkimisi oma toodangu ja teenuste müügiks. Peale teenuste müügi saab Antoni sõnul Microlink allhanke korras Inglismaale valmistada ka kaableid ja mikrosüsteeme.
Valmisarvuteid ei ole Antoni hinnangul võimalik Inglismaale eksportida. "Meie arvuteid sinna ei oodata ja sellega raha teenida pole võimalik," lausus ta.
Eesti eeliseks on Antoni sõnul väikesed tööjõukulud. Infotehnoloogia sektoris on sealsed palgad keskmiselt kolm korda kõrgemad kui meil, lausus ta.
Microlink ei otsinud Antoni sõnul Inglismaalt endale mitte ainult kliente, vaid ka koostööpartnereid, kelle juurde oma spetsialiste mõneks ajaks tööle või praktikale saata. "Leidsime paar firmat, kelle juurde tulevikus võiks oma töötajaid kogemusi hankima saata," lisas ta.
Elektroonilisi mooduleid valmistava Fabec Elektroonika tegevdirektori Andrei Nassonovi sõnul on Inglismaal kõige üllatavam see, et väikesed, 20-30 töötajaga firmad suudavad edukalt müüa oma toodangut kogu maailmas. "Nende edu saladuseks on spetsialiseerumine – väga täpselt on valitud endale ni__ ning klientide vajaduste ettenägemiseks korraldatakse pidevalt turu-uuringuid," rääkis ta.
Inglise elektroonikaseadmete turg on stabiilne ja firmade vahel ära jagatud, allhangete osas valitseb aga ülepakkumine, ütles Nassonov. "Edu saavutame ainult siis, kui leiame endale mingi konkreetse nishi, kus me oleme teistest paremad ja teeme väga aktiivset müügitegevust," lisas ta. Tema hinnangul on Eesti elektroonikaettevõtete suur eelis välisturgudel läbilöömiseks hea haridusega insenerid.
Harju Elektri juhatuse esimehe Andres Allikmäe sõnul on Eesti elektroonikafirmade võimalus just Inglismaa allhangetes. "Tootmiskulud on Inglismaal paratamatult suuremad, järelikult nad peavad leidma muid võimalusi," ütles ta.
Allikmäe hinnangul on Eesti konkurentideks odava tööjõuga endised koloniaalriigid, kellega Suurbritannial on tihedad sidemed. Tema sõnul ei valmistata neis riikides aga kuigi palju häid elektroonikatooteid.
Mahud liiga suured
Eesti Ekspordiagentuuri direktori Lea Kroonmanni sõnul on Eesti ettevõtete põhiprobleem väikesed tootmismahud, mis ei luba täita välismaised suurtellimusi. Näitena tõi Kroonmann kõlaritootja Audese, millelt üks Inglise ettevõte soovis osta paar tuhat kõlarit kuus. See pakkumine tuli tagasi lükata, sest 500 kõlarit kuus tootev firma ei suuda nii suurt tellimust täita, lausus Kroonmann.
Eelmisel aastal ulatus Eesti elektrimasinate ja -seadmete eksport Suurbritanniasse 130 miljoni kroonini.
