Eesti Energia börsiplaanile kulus kümneid miljoneid
„Enamik raha läks juristide peale ja me saime korraliku, väga detailse ettevõtte õigusliku analüüsi, mis arvestab ka rahvusvahelisi aspekte. Ehk siis nii Eesti kui ka rahvusvaheliste advokaatide peale kulus suurem osa raha. Lisaks tegi PricewaterhouseCoopers väga korraliku ja põhjaliku majandusanalüüsi," selgitas Liive Delfile.
Eesti Energia juhi sõnul pole kindlasti tegemist mahavisatud rahaga. „Need on kõik asjad, millest meil on ettevõttele kasu ka juhul kui börsile ei minda," märkis Liive. „Suur osa tööst on kasutatav ka aasta või pooleteise pärast, kui selle jaoks peaks tekkima vajadus."
„Tavaliselt on börsile mineku puhul suur kulu ka pankadele makstav tasu. Me saime pankadega kokkuleppele nii, et nad töötavad edukustasu alusel ja kui börssi ei tule, siis edu pole ja suurt tasu ei ole ka," lisas Liive.
Majandusministeeriumil Eesti Energia börsiplaaniga seoses suuri lisakulutusi ei olnud. „Ehk ainult mõned välissõidud," märkis ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda. „Valitsus andis korralduse, et majandusministeerium peab ette valmistama Eesti Energia aktsiate avaliku pakkumise börsil ja majandusministeerium volitas edasi Eesti Energiat, kes hakkas asjaga tegelema."
Nüüd on ettevõttele lisaraha leidmine taas valitsuse kätes. Liive sõnul tuleks Eesti Energia omakapitali lähiaastatel suurendada kuni seitsme miljardi krooni võrra. „See ei pea toimuma korraga ühe aasta jooksul, meil on vaja kindlust, et kui me vajame kapitali, siis me selle saame. Selle kindluse saab anda meile valitsus."
