Eesti Energia: elektrit on mõistlik toota elektrijaamas

Eesti Energia näeb riigikogus esile tõusnud soovis välistada Narva Eelektrijaamad taastuvenergia võimalike saajate seast konkurentide huve ja kinnitab, et ei koostootmisjaamad ega tuulikud ole piisavalt efektiivsed.

Üle maailma on keskkonnasõbraliku elektritootmise konkurentsivõime tõstmiseks ette nähtud toetusskeemid, nii ka Eestis. 2009. aasta suvel likvideeriti ka seni seaduses olnud moonutus, mille kohaselt välistati Narva Elektrijaamad taastuvenergia toetuse võimalike saajate seast ehk loodi võrdsed võimalused kõigile turuosalistele. Täna soovivad aga meie konkurendid turumoonutuse taastada,

kirjutab

Eesti Energia elektritootmise arendamise osakonna juht Timo Tatar.

Ehkki koostootmisjaamad on investeeringu tasuvust arvestades kasumlikumad ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik Eesti elektrivajadust rahuldada vaid koostootmisjaamade abil. Senine praktika on näidanud, et koostootmisjaamade rajamine ei ole kaasa toonud soojusenergia hinna langemist tarbijale. Pigem vastupidi.

Selles võime veenduda vaadates nii Tallinna kui Tartu koostootmisjaamadele kinnitatud soojuse väljamüügi hindasid. Täna on isegi gaasil töötavast Iru Elektrijaamast väljamüüdava soojuse hind soodsam, kui puiduhaket kasutaval Väo Elektrijaamal, ning põhjus ei ole sugugi mitte kallinenud kütuses, vaid tarbija taskust tagasimakstavas suures alginvesteeringus.

"Narva Elektrijaamade uued keevkihtplokid on täna kõige efektiivsemad suured elektritootmisseadmed Eestis. Üle 36 protsendi elektritootmise kasutegurit ei ole kõrvale panna mitte ühelgi teisel taastuvenergia suuremahulisel tootjal Eestis. Just nendes 2004. aastal valminud ülimoodsates keevkihtplokkides põletab Eesti Energia täna koos põlevkiviga ka kuni kümne protsendi ulatuses hakkpuitu.

Ka maailma praktika kohaselt on efektiivseim ning ühiskonnale kasulikum moodus taastuvenergia tootmiseks biomassi lisamine fossiilseid kütuseid kasutavatesse soojuselektrijaamadesse. Ära jäävad suured investeeringud, maksimaalselt väärtustatakse olemasolevat."

Tuuleenergia arendusprojekte on Tatari kinnitusel tekkinu tänaseks niipalju, et isegi kui pooled neist ellu viiakse on vajalik Eesti elektrisüsteemi põhjalik ümberehitus. "Kujutage ette, et planeerite laiendada oma kodu selliselt, et seal saaks ennast mugavalt tunda nii üksi elades kui ka siis, kui teile tuleb ootamatult külla 4000 sõpra. Seejuures olgu maja energiasäästlik, moodsa disainiga ning hea sisekliimaga. Just sellise väljakutse ees Eesti põhivõrguettevõte täna seisab," kinnitab ta.