Eesti Energia: hakkpuidu põletamine Narvas ei ole raiskamine ega „amoraalne rohepesu"

 (39)
Eesti Energia: hakkpuidu põletamine Narvas ei ole raiskamine ega „amoraalne rohepesu"
Foto: Ilmar Saabas

Eesti Energia Narva Elektrijaamad kasutab alates 2010. aasta sügisest hakkepuitu vaid Balti elektrijaama koostootmisplokis, kus kasutame ca 0,24 miljonit kuupmeetrit puitu aastas ehk kolm protsenti reaalsest Eesti aastasest raiemahust, kirjutab energiafirma blogis Eesti Energia Narva Elektrijaamade juht Tõnu Aas.

Järgneb Tõnu Aasa arvamuslugu hakkpuidu kasutamisest ja hinnatõusust:

Eesti Energia Narva Elektrijaamad kasutab alates 2010. aasta sügisest hakkepuitu vaid Balti elektrijaama koostootmisplokis, kus kasutame ca 0,24 miljonit kuupmeetrit puitu aastas ehk kolm protsenti reaalsest Eesti aastasest raiemahust.

Eesti möödunud aastate keskmine raiemaht on olnud vahemikus 7,2-7,7 miljonit kuupmeetrit ning ainuüksi ekspordiks läks mullu ca 2 miljonit kuupmeetrit. Oleme küll Eesti suurim elektritootja, kuid puiduturul on Narva elektrijaamad marginaalne tegija.

Kas me peame amoraalseks põlevkivi kasutamist Narva elektrijaamades?

Energiaettevõtte juhina on mul raske mõista, miks põlevkivi põletamine 40% kasuteguriga on moraalne, kuid puidu põletamine sama kasuteguriga tembeldati amoraalseks. Kasutegur on sama, keskkonnamõju on aga põlevkivil tunduvalt suurem: CO2 heitmed, kaevandamisega seotud mõjud, aherainemäed ja Ida-Virumaa maastikku ilmestavad tuhaväljad. Meeldib meile või mitte – selline on meie energeetika nägu ja teist valikut meil praegu paraku pole.

Seotud lood:

Biomassi kasutamine teeb aga elektritootmise keskkonnasõbralikumaks - vähendame põlevkivi kasutamist elektri tootmiseks ning seeläbi vähenevad ka atmosfääri paisatava CO2 ja tekkiva tuha koguseid.

Lisaks tekib küsimus, kas puidu põletamine tavalises ahjus on amoraalne?

Ahjuküttega eraisikute osakaal küttepuidu tarbimisest on eksperthinnangul ca 1 miljon kuupmeetrit aastas ehk neli korda suurem kui Balti elektrijaama koostootmisplokis kasutatu. Tavalise koduahju tehniline kasutegur jääb 50% juurde ja puupliitidel on see alla 40%. Sama loogika järgi saame kõik puudega pliidi kütjaid nimetada "ebamoraalseteks".

Eesti eesmärk on kasvatada taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu 20 protsendini

Eestil lausub tulenevalt Euroopa Liidu kliimapoliitilistest eemärkidest kohustus kasvatada taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu 20 protsendini. Selleks on meil praegu kaks peamist võimalust: tuulepargid ja biokütus.

Eesti Energia on Eesti suurim tuuleparkide arendaja. Meile kuulub ka Baltimaades võimsaim, Aulepa tuulepark. Ehitame tuuleparke Narva lähedal olevale tuhaväljale ja Paldiski poolsaarele.

Biokütuste kasutamine elektri tootmiseks vähendab põlevkivienergeetika keskkonnamõju ja Euroopa kliimapoliitika valguses on biokütuste kasutuselevõtt möödapääsmatu, sest endiselt toodame üle 90% elektri põlevkivist. Ka mujal Euroopas on mindud biokütuste kasutamise teed. Nii kasutavad enamus Euroopas kivisütt kasutavaid elektrijaamu koos söega biomassi.

Balti elektrijaama koostootmisplokk on taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu tõstmiseks loomulik valik, sest tänu Eestis parimale elektritootmise tehnoloogiale toodab see puidu tihumeetrist rohkem elektrit kui ükski teine biokütuse kasutaja Eestis.

Ekspressi konverents 2020