Eesti Energia hoiatab lähiaastate talviste järskude hinnatõusude eest

 (7)
Eurod
EurodFoto: Madis Veltman

Seoses viimaste arengutega Eesti elektritootmises ning Põhjamaade-Balti regiooni elektriturul soovime Teid informeerida lähiaastatel eesseisvatest Eesti elektrivarustust puudutavatest muutustest ning pakkuda välja sellega seonduvaid võimalikke lahendusi, kirjutasid Eesti Enrgia juahtuse esimees Väino Kaldoja ja juhatuse esimees Hando Sutter rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikogu majanduskomisjonile ja Eleringile.

Tulenevalt EL tööstusheite direktiivist sulgeme hiljemalt 2020. aastaks Enefit Energiatootmise Narva elektrijaamade vanimad filtriteta energiaplokid lubatud töötundide täitumise tõttu.
Elektrijaamade kasutatav võimsus väheneb selle tulemusel 489 MW võrra. Paar aastat hiljem sulgeme viimase piiratud tööaja erandi alusel käitatava energiaploki ning võimsus väheneb veel 130 MW võrra.

Esialgsete plaanide järgi oli kavas need energiaplokid sulgeda 2023. aasta lõpuks, kuid tulenevalt atraktiivsetest hindadest regiooni elektriturul ja võimsuste puudujäägist Eesti naaberturgudel, on nende plokkide kasutamine olnud planeeritust tunduvalt intensiivsem. Hiljemalt 2030. aastaks sulgeme tööea ammendumise tõttu veel täiendavalt 670 MW ulatuses energiaplokke.

See tähendab, et lähiaastatel väheneb Narva elektrijaamade võimsus ligi 1330 MW-ni ja hiljemalt 2030. aastaks 660 MW-ni. Konteksti loomiseks: 2018. aasta veebruari lõpus Eestis olnud suhteliselt külmade ilmade ajal oli Eestis maksimaalne elektritarbimine 1544 MW tunnis ning mõni päev hiljem oli töös maksimaalselt 1860 MW tootmisvõimsust (ülejääk eksporditi). Suurem osa sellest toodeti Narva elektrijaamades.

Ülejäänud elektritootjate toodang oli marginaalse tähtsusega. Elektri börsihinnad olid nendel tundidel keskmisega võrreldes 6-8 korda kõrgemad.

Peale lähiaastatel aset leidvat Narva elektrijaamade vanemate plokkide sulgemist ca 620 MW mahus, kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused ning reservide kaasamise vajaduse korral peab Eesti lootma naaberriikide abile.

Reservide olukorda siinses piirkonnas pingestab täiendavalt lähema aasta jooksul töösse rakendatav Olkiluoto tuumajaama 3. reaktor, mille avariireserviks rakendatakse tõenäoliselt nii Soomes, kui ka naaberriikides oluline osa praegustest tipukoormuse reservidest. Arvestades sobivate võimsuste defitsiiti, on Soome süsteemihaldur Fingrid avaldanud valmisolekut kasutada selleks ka Eestis kasutada olevaid võimsusi.

Olukord võib veelgi enam tõsineda, kui käesoleva aasta alguses kiirelt kasvanud CO2 hind jätkab kasvu ka edaspidi. See võib tuua kaasa olukorra, kus praeguse plaani kohaselt 2030. aastal suletavad plokid tuleb majanduslikel põhjustel sulgeda märksa varem. Hinnad elektriturul ei toeta praegu uute suuremahuliste elektrijaamade rajamist. Seetõttu võib kirjeldatud stsenaariumi realiseerudes Eesti sõltuvus naabersüsteemidest kasvada ja elektri hinnad võivad tõusta eelkõige talveperioodidel võrreldes käesoleva aastaga märkimisväärselt kõrgemaks.

Eeltoodust tulenevalt teeme Eleringile ettepaneku kavandada koostöös vabariigi valitsusega vastavalt energiamajanduse arengukavas sätestatule asjakohaseid meetmeid, näiteks uute tipuvõimsuste hankimine või reservvõimsuste tagamine rahvusvaheliste vähempakkumiste korraldamise kaudu. Need meetmed tagaksid, et Eestis oleks ka 2020. aastal ja pärast seda piisavalt energiatootmisüksusi nii tavaolukorras, kui ka külmade ilmadega kaasnevate tipukoormuste katmiseks. Neid samme astumata on tõenäoline, et Eesti elektrituru piirkonnas kujunevad talviste tippude ajal hinnad tulevikus väga kõrgeks.

Loe Eleringi kirja https://g1.nh.ee/images/pix/eesti-elektritarbimise-tipu-katmise-voimekusest-17042018-81902693.pdf.