Eesti Energia juht elektrikatkestuste likvideerimisele kulunud ajast: sellist droonivõimekust, millega saaks kõiki Lõuna-Eesti liine korraga kontrollida, meil ei ole

 (68)
Eesti Energia juht Hando Sutter
Eesti Energia juht Hando SutterFoto: Karin Kaljuläte

Eesti Energia juht Hando Sutter kommenteerib usutluses Ärilehele ettevõtte värskelt avaldatud kolmanda kvartali majandustulemusi, kus riiklikku energiahiidu tabas ligi 10 miljoni suurune kahjum. Ka räägib ta hiljutiste elektrikatkestuse likvideerimisele kulunud ajast ning vastab kriitikale tütarfirma Elektrilevi puuduliku kommunikatsiooni osas.

Eesti Energia selle aasta kolmanda kvartali kahjum küündis 9,5 miljoni euroni. See on vist kõige suurem kvartalikahjum seniajani?

Ei ole. Meil neid erakorralisi varade hindamisi on varem ka olnud – mis on meile puhaskahjumit andnud – ja ta praegu on ka meil erakorraliste asjadega seotud, orgaaniline kahjum see ei ole. Aga tõsi, Eesti Energia on kasumlik ettevõte, kvartalikahjum on meie jaoks suhteliselt erakorraline asi.

Samas, kui selle aasta kolme kvartalit kokku vaadata, siis te olete 9,4 miljoniga plussis. Mis see prognoos neljanda kvartali osas on, kas seal võiks veel miinust tulla, mis seda üldist aasta tulemust mõjutada võiks?

Me ei vaata seda väga pessimistlikult. Kolmanda kvartali ümberkorraldused ja koondamised olid väga suured sündmused meie jaoks – mitte ainult inimestele, vaid ka ettevõttele –, me oleme ju moodustanud koondamise reservid, ümberõppe- ja eelpensionireservid.

Eesti Energia on kasumlik ettevõte, kvartalikahjum on meie jaoks suhteliselt erakorraline asi.
Seotud lood:

Lisaks Auvere elektrijaama saaga, kus me kulud võtame sisse. Meil on nii amortisatsiooni- kui ka intressikulud, mida meil eelmisel aastal ei olnud. See kompensatsioon, mis lepingu järgi peab tulema, tuleb nüüd mõnda teise perioodi. See kõik mõjutab.

Selliseid erakorralisi lisakulusid me neljandas kvartalis praegu ette ei näe: reservid on moodustatud, koondamised on tehtud, Auvere elektrijaama peaks käima saama (praegu on hooldustööde lõpuajana General Electricuga kokku lepitud 17. november – S. L.) ja muud näitajad on praegu korras.

Elektrihind on hea, õlihind on hea, taastuvenergiat toodame mühinaga – see hirmus torm ja tuul mõjub tuuleenergia toodangule üsna hästi. Ma olen suhteliselt optimistlik nii neljanda kvartali kui terve aasta suhtes. Eks meil see kohanemine on valus, aga selle me teeme ära, siis on jälle jalad vastu maad ning toimetame edasi.

Rääkides nüüd sellest tormist. Juba on meedias ka välja käidud, et Elektrilevi ise on tõenäoliselt kõige suurem kahju kannataja. Lisaks on ka kindlustusfirmad rääkinud võimalikest kahjusummadest, mis kindlustatud ettevõtetel või eraisikutel küündivad hinnanguliselt paari miljoni euroni. Tõenäoliselt neid kahjunõudeid tuleb rohkem. Kui palju te olete arvestanud tormikahjude mõjuga Eesti Energia majandustulemustele?

Mida me saame öelda, on see, et selle tormi likvideerimise kulu on suurusjärgus miljon eurot. See ei ole veel lõppenud, tänagi mehed on väljas ja töö jätkub. See on kindlasti kulu ega sellega midagi teha ei ole – see ongi meie töö, et seda teha.

Kindlasti tuleb ka mingeid kahjunõudeid. Kui nad on põhjendatud ja asjakohased, siis me need ka hüvitame.

Kindlasti tuleb ka mingeid kahjunõudeid. Kui nad on põhjendatud ja asjakohased, siis me need ka hüvitame. Seal, kus katkestused olid suuremad, kui meil lepingus on ette nähtud, seal me automaatselt alandame tariifi. Neid numbreid ma ei oska hetkel öelda. Ma arvan, et kuskil novembri lõpus on see asi selge. Ma arvan, et kõige suurem on ikkagi see kahjude likvideerimise kulu.

Nii et te ei usu, et need kahjunõuded lähevad nii suureks?

Ei, ma ei usu, et võrreldes füüsilise likvideerimise kuluga need kahjusummad sealt üle läheks.

Ennist te rääkisite suurest visioonist, kuhu Eesti Energia lõpuks jõuda võiks, nö tuleviku energiamaailmast, kus kõik on ühendatud virtuaalse elektrijaamaga. Ühtlasi ütlesite, et olete rahul sellega, kuidas praegu nende elektrikatkestuste likvideerimine on läinud. Samas on aga palju neid, kes ikkagi kritiseerivad seda, kui kaua on elektri tagasisaamisega läinud. Mis on teile kui Elektrilevi emafirmale selle olukorra peamine õppetund olnud?

Iga selline erakorraline sündmus on midagi sellist, millest me kindlasti õpime. Alati, kui on piisavalt palju aega sellest möödunud, siis see kipub meelest ära minema tegelikult kõigil. Kindlasti meie õpime, aga siin on väga palju vaja ka omavalitsustel õppida ja mõelda, mis on ka riigil... ilmselt mingid nõuded tuleb valmisoleku kohta üle vaadata.

Loomulikult saab koostöö osa alati parem olla. Seda ei saa kunagi öelda, et koostöö on liiga hea. Seda saab alati parandada. Ma ütleksin, et esmaspäeval meil oli koostöö halvem, kui ta oli eile. Nii et iga päevaga on koostöö paremaks läinud. Ühte ma saan öelda – sada protsenti ilmastikukindlat võrku ei ole olemas.

Loomulikult saab koostöö osa alati parem olla. Ma ütleksin, et esmaspäeval meil oli koostöö halvem, kui ta oli eile.

Kui me vaatame maailmas, näiteks kas või Californias, kus kolm miljonit klienti on ilma elektrita – seal on üks maailma suuremaid võrguettevõtteid üldse ja ilmselt ameeriklased ei maksa ka liiga vähe nende teenuste eest –, aga Eesti häda on see, et Eesti on väga suure hajaasustusega riik. Ehk meil 60% võrku teenendab 5% elektritarbimisest. Tegelikult tiheasustus väga palju subsideerib hajaasustuse võrgukulu. Täna meil on poliitiline konsensus, et võrgutasu on üle Eesti meil üks.

Loomulikult, me jätkuvalt parandame ilmastikukindla võrgu osakaalu, me tahame jõuda siin paari-kolme aasta jooksul 75 protsendini, aga saja protsendi peale me ei jõua kunagi. Ka demograafia muutub, meil on palju selliseid kohti, kus on kunagi võrk ehitatud, aga tarbimine on ära kadunud – tarbijad on läinud ära linnadesse. Me näeme, et selliseid kohti on Eestis veel – kus täna veel tarbitakse –, aga ühel hetkel see tarbimine lihtsalt kaob ära. Sinna massiivseid investeeringuid teha oleks teiste tarbijate suhtes ebaaus.

Üks asi, millega Elektrilevi tuleb kindlasti lähiajal välja, on avariilahenduste pakkumine. See on meie hajajaama edasiarendus – meil on off-grid (võrgust lahus – S. L.) lahendus nimega hajajaam olemas –, ta koosneb salvestist, päikesepaneelist ja generaatorist. Me natuke projekteerime teda veel edasi. Seda on võimalik siis osta kõikidel, kes tahavad ise oma varustuskindlust tagada, olgu nad siis põllumajandusettevõtted, vee-ettevõtted, hooldekodud, haiglad või midagi muud.

Me oleme valmis sellist avariilahendust pakkuma, seda hooldama ja andma kliendile siis ka garantii, et see alati töötab.

Samas päikeseenergia sõltub väga palju ilmastikust.

Sellepärast ta ongi kolm-ühes: päikesepaneel, salvesti ja generaator. Ta peaks andma igal ajal nimivõimsuse välja.

No üks asi on võrkude töökindlus, aga väga palju kriitikat on siiski saanud ka Elektrilevi kommunikatsiooni pool – inimesed olid pikalt teadmatuses, nad ei teadnud, millal nad elektri tagasi saavad. Neil suured tööstused sõltusid sellest. Mida te plaanite teha sellise olukorra parandamiseks?

Nagu ma ütlesin, kommunikatsiooni saab alati parandada. Me analüüsime kogu selle tagasiside läbi. Ennekõike saab seda kommunikatsiooni parandada koostöös omavalitsustega. Meil alles kaks kuud tagasi oli Lõuna-Eestis omavalitsustega sellise kriisiolukorra arutelu. Väga paljud omavalitsused on andnud meile ette oma kriitiliste objektide nimekirjad.

Need on jaotatud ka mitmesse kategooriasse. Algavad sellest, kus on inimeste elud ohus – elutähtsad –, siis on kriitilised tööstusettevõtted, koolid, lasteasutused. Meile on need teada, selle järgi me teeme alati ka igas eriolukorras oma elektrivarustuse taastamise plaanid.

Ma olen nõus, me saame kommunikatsiooni parandada.

Kui omavalitsus on andnud oma kriitilisuse nimekirja ja keegi sinna ei kuulu – näiteks eratarbija või ettevõte –, siis võib-olla peaks nende piirkondade ettevõtted ja omavalitsused need plaanid üle vaatama. Me peame nendel hetkedel siiski mingi järjekorra tekitama ja lähtume sellest, mida me omavalitsuse käest saame.

See on juba katkestuste likvideerimise küsimus, minu küsimus oli suunatud kommunikatsioonile.

Jah, kommunikatsioon saaks alati olla parem. Tavaolukorras – kui on sellised katkestused – on meie tarbijad saanud SMS-e, mis teavitavad katkestustest ja orienteeruvast taastamisajast, aga kuna seekord see olukord oli niivõrd massiivne, ei suudetud neid taastamisaegu kohe kõigile teada anda. Tegelikult anti hommikuti – kui oli teada, mis klientideni jõutakse – neile teada, et selle päeva jooksul saavad nad elektri tagasi.

Aga ma olen nõus, me saame kommunikatsiooni parandada. Me teeme praegu need lõpud ära ning teeme kindlasti kokkuvõtte sellest ja ka plaani, kuidas seda veelgi paremini teha tulevikus, kui midagi sellist peaks veel juhtuma.

Te olete juba mitu aastat rääkinud targast võrgust ja targa võrgu lahendustest. Seekord pidid tehnikud ikkagi käsitsi käima neid võrke üle kontrollimas. Alles täna tuli see uudis, et seda süsteemi hakatakse automatiseerima. Miks selle automatiseerimisega nii kaua aega on läinud?

Tegelikult ka selle tormi kahjude likvideerimise käigus kasutati kõiki vahendeid, sealhulgas automatiseeritud vea leidmise süsteeme, droone ja käidi ka jalgsi neid liine läbi. Veelkord, see oli niivõrd massiivne, et ühest meetmest ei piisanud, et seda kiirelt likvideerida.

Seda öelda, et me oleme kiviajas, kindlasti ei saa.

Olid kasutusel droonid, olid kasutusel automaatsed võrgukontrolli mehhanismid, mis annavad teada, millises võrgu osas katkestused on. Jällegi, seda saab edasi arendada, droone saab juurde muretseda ja droonidele saab anda lisafunktsioone – läbi erinevate sensorite ja analüütika paigaldamisega –, aga tegelikult kõik see oli kasutusel juba ka seekord.

Seda öelda, et me oleme kiviajas, kindlasti ei saa. Aga ütleme, et sellist droonivõimekust, et kõiki Lõuna-Eesti liine korraga kontrollida, meil täna ei ole. See on fakt.

Mida te selle automatiseerimise käigus plaanite siis parandada?

Rohkem automaatseid alajaamasid, mis on valmis süsteemiga digitaalselt suhtlema ja mis annavad meile rohkem andmeid. See aitab meil kohe hetkeliselt ära määrata rikkelised asukohad ja minna neid parandama ja tegelikult see andmeanalüüs aitab meil ennetada teatud rikkeid.

Siin enne oli juttu ka võrguinvesteeringutest – see on ainus valdkond, kus Eesti Energial on investeeringute hulk kasvanud, küündides kolmandas kvartalis 53 protsendini koguinvesteeringutest. Mis on peamised investeeringud võrku, mis selle aasta jooksul tehtud on?

Suur osa lähebki võrgu ilmastikukindluse parandamiseks. Tänavu oleme me üle 60 protsendi, kuskil 65 protsendi tasemeni jõudnud ja me tahame kahe-kolme aastaga jõuda 75 protsendini. Näiteks sel aastal me uuendame kuskil 1600 kilomeetrit võrku. See on päris palju.

Seal on ka investeeringuid mitmetesse alajaamadesse, nende automaatikaga varustamisele. Seda selleks, et kui midagi juhtub, siis ei pea keegi kohale minema, me saame juhtumiskeskusest ümberlülitusi teha, et see katkestusaeg oleks võimalikult lühike. Selle katkestuse ajal kuskil 20 000 tarbimiskohta taastati ära ümberlülitustega.

Eesti Energia on pikalt täitnud riigieelarvet suure dividendisummaga. Nii palju, kui mina aru saan, on ka teil ettevõttena võimalik teha ettepanekuid, mis see iga-aastane dividendisumma olla võiks. Võib-olla peaks selle tormi mõjul tegema ettepaneku, et riik võtaks vähem dividende välja ja selle arvelt saaks võrgu kiiremini töökindlamaks muuta ning selliste olukordade vastu end paremini ette valmistada?

See on kahe teraga mõõk. Reguleeritud äri põhimõte on ju see, et tariif kujuneb reguleeritud vara baasist ja vara baas oleneb sellest, kui palju me investeerime. Kui me rohkem investeerime, siis on meie reguleeritud vara baas suurem ja meie tariifid tõusevad.

Me oleme üsna uhked selle üle, et me oleme kolme aasta jooksul juba mitu korda tariife alandanud ja ka täna raporteerisime, et me selle aasta kolmandas kvartalis võtsime peaaegu neli miljonit eurot vähem raha võrguteenuste eest. See on vähemalt minu ajal olnud üks meie põhieesmärke – et head võrguteenust odavama hinnaga klientidele pakkuda.

Kui me selle tormi peale uljalt ütleme, et paneme kõik madalpingeliinid maa alla, siis me peame arvestama, et võrgutariifid Eestis kasvavad hüppeliselt.

Kui on selline tormiolukord, siis loomulikult see küsimus tekib, aga me arvame, et suudame iga aastaga võrgu töökindlust parandada ja samal ajal investeeringuid mitte suurendada. Ehk see kliendi kulu ei peaks suurenema. Ega võrgutasud ei ole Eesti liiga madalad ja kui me nüüd veel rohkem investeeriks, siis võrgutasud kasvavad ja seda ei taha ka keegi.

Pigem me mõtleme selle peale, kuidas töökindlust parandada nii, et investeeringuid ei suureneks ja ka tariifid ei suureneks. See on pigem see suund.

Mu küsimus ei olnud otseselt võrgutasudele suunatud, vaid pigem dividendidele, millega ettevõttest raha välja viiakse.

Aga need kaks asja on nii tihedalt omavahel seotud – tariif on selles äris täiesti üheselt seotud. Kui me selle tormi peale uljalt ütleme, et paneme kõik madalpingeliinid maa alla, siis me peame arvestama, et võrgutariifid Eestis kasvavad hüppeliselt.

Mis see osakaal oleks siis?

Ma peast ei oska seda öelda, aga kui meil 75 protsenti võrgust saab olema ilmastikukindel, siis see tähendab, et ülejäänud neljandik tuleks maa alla panna ja kuna on tegemist madalpingeliinidega ja raskete oludega, siis see võib poolteist korda võrgutariife kasvatada. Ma kindlasti ei soovita seda.