Eesti Energia juht vaidleb Elektrilevi eraldamisele vastu: Taavi Veskimägi võiks mõelda tarbijale
Hando Sutter leiab kommentaaris EPLi kolmapäevasele intervjuule – kus Eleringi juht ütles, et tema toetab Elektrilevi eraldamist Eesti Energiast, kuna see looks võrdsema konkurentsiolukorra –, et põhivõrguettevõtte juht tugines oma väites süsteemikesksetele argumentidele, kuigi tegelikult peaks reaalsuses mõtlema ikkagi tarbijate heaolule.
Sel nädalal ilmus Eesti Päevalehes intervjuu Taavi Veskimäega, kus Eleringi juht leiab, et konkurentsi elavdamiseks Eesti elektri jaeturul tuleks Elektrilevi Eesti Energiast eraldada.
Põhivõrguettevõtte juhina tugineb härra Veskimägi oma argumentatsioonis pigem süsteemikesksele lähenemisele, kuigi reaalsus on see, et energeetikas tuleb otsuste tegemisel järjest rohkem lähtuda kliendi ehk lõpptarbija perspektiivist. See on möödapääsmatu, kuna tehnoloogia kiire areng annab kliendile juba täna vabaduse valida.
Päikeseenergeetika, salvestite, digitaallahenduste ja muu tehnoloogia kättesaadavus võib juba mõne aasta pärast ebaefektiivse süsteemi omaniku (enamasti riigid) panna olukorda, kus võrku läbivad energiamahud hakkavad kiiresti langema. Kliendid ei soovi seda lihtsalt kinni maksta. Kallis taristu võib seega muutuda koormaks.
Ei vasta tõele väide, et Elektrilevi omamine annab Eesti Energiale elektri jaeturul konkurentsieelise. Faktid kõnelevad siin enda eest. Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus elektri jaeturg on konkurentsile avatud, paistab Eesti just silma oma konkurentsitihedusega. Olenemata meie turu väikesest mahust on tarbijatel võimalik täna valida ligi 20 elektrimüüja vahel.
Ebavõrdne kohtlemine on müüt
Konkurents klientide nimel on eriti käesoleval aastal oluliselt hoogustunud ning uute klientide saamise nimel on enamus elektrimüüjad, sealhulgas Eesti Energia, valmis rahulduma marginaalidega, mis on kaks kuni kolm korda väiksemad kui teistel jaeturgudel Läänemere piirkonnas.
Siinse elektri jaeturu muudab unikaalseks ka klientide tarbimisandmete kättesaadavus: 100% kaugloetavad andmed kogutakse Eleringi juures asuvasse andmelattu. Iga klient saab anda loa, milline elektrimüüja tema andmetele ligi pääseb. Seega määrab klient selle, kes elektrimüüjatest saab talle pakkumisi teha.
Asjaolu, et Elektrilevi kuulub Eesti Energia kontserni, ei mängi siinjuures absoluutselt mingit rolli. Meile kehtivad täpselt samad reeglid ning veelgi enam – meie tegevust jälgivad kõik turuosalised. Iga vääratus leiab laiemat käsitlust.
Kindlas kõneviisis esitatud ebavõrdse kohtlemise väiteid on kontrollinud korduvalt ka Eesti konkurentsiamet, viimati käesoleval aastal, kuid kuna õhku visatud kahtlused on ameti hinnangul osutunud põhjendamatuteks, siis ei ole ühtegi ametlikku rikkumismenetlust alustatud.
See ei ole aga takistanud seda valeinfot jätkuvalt pahatahtlikult levitamast nagu ka sellest kirjatükist jälle lugeda sai. Ebavõrdne kohtlemine on müüt, mida üritatakse vägisi elus hoida, ilma oma väidete kinnitamiseks mingeidki fakte toomata.
Võiks tegelike probleemidega tegeleda
On kiiduväärt, et Elering jälgib elektri turukorraldust ning püüab leida lahendusi väljakutsetele. See on tema peamine ülesanne. Paraku jääb hetkel mulje, et ravima on hakatud „haava”, mida tegelikult ei eksisteeri, samal ajal kui tegelikult probleemid jäävad tähelepanuta.
Leiame, et Eleringi kui süsteemioperaatori põhitähelepanu peaks keskenduma varustuskindluse, aga ka turukorraldusele laiemalt. Mõlemad on ka järjest piiriülesemad teemad. Euroopa kõrge süsinikumaks on sundinud seisma mitmed Eesti põlevkivil baseeruvad elektrijaamad. Jah, põlevkivi elektriks põletamine kaob vähehaaval. See on osa ka meie strateegiast.
Loogiliselt peaks see pakkuma võimaluse taastuvenergia arendamiseks, kuid kurioosne on see, et selle tühimiku on täitnud hoopis Venemaalt imporditud elekter. Nimelt ei ole Venemaa rakendanud sarnaselt Euroopale süsiniku maksustamist, samuti on Venemaa siseriiklik gaasi hind oluliselt odavam Euroopa gaasihindadest.
Kuni vene elektril on vaba ligipääs Balti- ja Põhjamaade elektriturule, ei ole siinsetel tootjatel konkureerimiseks mingit võimalust. Kahjuks ei ole Balti elektrisüsteemide operaatorid, sh Elering, suutnud elektrituru toimimiseks võrdseid tingimusi luua. See on aga viinud selleni, et turupõhiselt uutesse elektritootmise võimsustesse on Baltikumis võimatu investeerida.
Võrguteenus peab tarbija jaoks odavamaks muutuma
Elektrilevi kui jaotusvõrguettevõte peab aga liikuma veelgi lähemale kliendile. Kvaliteetset võrguteenust tuleb pakkuda lõpptarbijale järjest soodsama hinnaga. Plaanime selleks rakendada taristute ühishaldust. Esimese eduka näitena on selleks tänavavalgustus.
Tänaseks haldab Elektrilevi ligi 60% Eesti tänavavalgustusest ja on aidanud oluliselt omavalitsuste kulusid kokku hoida. Järgmise suure projektina on Elektrilevi ette valmistamas sidevõrgu teenuse pakkumist. Nii võideti äsja äärealade tarbijatele kiire internetivõrgu väljaehitamise konkurss, mille raames saab ühenduse ligi 40 000 Eesti klienti.
Kokku plaanib Elektrilevi jõuda kiire interneti pakkumisega 2022. aastaks kuni 200 000 kliendini. Taristute ühishaldus muudab taristuteenused kliendile odavamaks ilma kompromissideta kvaliteedis.
