Eesti Energia juhtidega kohtunud Martin Helme sõnul on lahendus Ida-Viru kriisile olemas, kuid see võib paar aastat aega võtta

 (170)

Eesti Energia üldkoosolekut esindava rahandusministri Martin Helme sõnul on tänaseks selge, et põlevkivist peagi elektrit toota ei saa, mistõttu peab riik mõtlema õlitootmise võimaluste ära kasutamisele. Kuna aga nende realiseerimine võib paar aastat aega võtta, tuleb elektrijaamad, mida ähvardab praegu sulgemine, tõenäoliselt ikkagi reservvõimsusena tööle jätta. Sellele on aga vaja Euroopa Liidult riigiabi luba.

Eile lahvatas uudis, kuidas tuhatkond energeetikut ähvardab väidetavalt odava Vene elektri tõttu Ida-Virumaal tööta jäämine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle pädevusse energiapoliitika arendamine Eestis kuulub, käis välja, et selleks, et nende Eesti Energia töötajate töökohti säilitada, võiks investeerida õlitehastesse.

Eesti Energia üldkoosolekut esindav rahandusminister Martin Helme ütles täna videousutluses Delfile, et see on ka koalitsioonilepingus kirjas. "Et me toetame õlitootmist põlevkivist ja järgmises faasis rafineerimist – ehk parandame veel olulisemalt lisandväärtust," põhjendas minister. Uue õlitehase ehitus võiks tema hinnangul anda Ida-Virumaal tööd 1500 inimesele.

Seotud lood:

"Kui me täna küsime, mida me põlevkivist teha saame, siis elektrit me enam teha ei saa, sest põlevkivielekter on tänu CO2-kvoodile nii kallis ja õlitootmine hoiab üleval neid suuri mahtusid, mida meil kaevanduste käigus hoidmiseks vaja on ja selle Eesti rahvusliku rikkuse muutmisel pärisrikkuseks," märkis Helme.

Eesti Energia kõrgeimat otsustusorganit esindava rahandusministri sõnul on tal juba olnud kaks antud probleemi lahendamisele keskendunud kohtumist riikliku energiafirma juhtidega. "Ütleme nii, et kui me otsused ära langetame, siis paari aastaga jõuame tegelikult juba tootmiseni," märkis Helme.

Kuivõrd Eesti Energia ise näeb vahepealse lahendusena, et elektrijaamad jäävad reservvõimsusena tööle – ehk nad töötavad edasi ja inimesed tööd ei kaota –, siis Helme hinnangul on see praktiliselt ainus lahendus praeguses olukorras.

"Kahel erineval põhjusel – me oleme praegu jõudnud täiesti mittetalutavasse olukorda, kus Eesti on muutunud elektrit eksportivast riigist elektrit importivaks, elektrihind on liiga kallis meil ja lisaks näeme Ida-Virumaal sotsiaalseid pingeid kasvamas," kirjeldas rahandusminister.

Selleks aga, et Eesti riik saaks seda teha, on vaja taotleda riigiabi luba Euroopa Liidult. Seda veel tehtud ei ole.

Eesti Energia teatas täna hommikul, et Vene elektrist tulenev ebavõrdne konkurents elektriturul ja kõrge CO2 kvoodi hind on sundinud ettevõtet vähendama põlevkivist elektri tootmist ning rakendama alates suvest sundpuhkust.

Eesti elektrijaamas otsustati rakendada sundpuhkust juba aprillis. Lähiajal võtab Eesti Energia sama meetme kasutusele ka teistes suurenergeetika ettevõtetes, eeskätt kaevandustes. Sundpuhkus puudutab kokku kuni 1300 töötajat. Täpne arv ja jaotus selgub juunikuu jooksul.