Eesti Energia kasum vähenes ümberhindluste järel ligi kaks korda
Puhaskasumi vähenemise põhjustas elektri tootmisvarade allahindamine, mille tingisid muutused elektriturul ning ümberkorraldused ettevõtte tegevust puudutavates riiklikes regulatsioonides.
Ettevõtte 2012. aasta kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas viis protsenti, ulatudes 278 miljoni euroni.
Eesti Energia käive oli eelmisel aastal 868 miljonit eurot, millest elektrimüük koduklientidele moodustas 53 miljonit eurot ehk kuus protsenti kogukäibest.
Elektrimüük kodutarbijatele jäi ettevõtte teatel kahjumisse.
Suurimat positiivset mõju omas ettevõtte majandustulemustele vedelkütuste müük, mis ulatus rekordilise 189 tuhande tonnini (+15,3%). Elektrit müüdi 2012. aastal 10 TWh, mis on 6,4% vähem kui aasta varem.
Monopoliajastu lõppes
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul oli aasta olulisim sündmus monopoliajastu lõppemine Eesti elektriturul.
„Turul on tekkinud tihe konkurents ning igaühel on võimalik valida meelepärane elektrimüüja. Uue olukorraga on kaasnenud ka ootamatusi - ma tänan meie kliente südamest usalduse ja kannatlikkuse eest,” sõnas Liive.
Samas möönis Liive, et turu avanemine muudab elektriärist teenimise võrreldes varasemaga vähem prognoositavaks. „Muutlik hulgihind elektribörsil tähendab, et meie elektrijaamade konkurentsivõimelisus on tähtsam kui kunagi varem. Oleme tulevikku vaadates varasemast konservatiivsemad. Peame oluliseks, et meil tekiks paindlikkus kasutada põlevkivi rohkem kas elektri- või õlitootmiseks sõltuvalt sellest, kus see eestimaalastele parasjagu enim tulu toob,” lisas Liive.
Välisinvesteeringud marginaalsed
Möödunud aastal ulatus Eesti Energia kontserni investeeringute kogumaht kõigi aegade rekordini. Ettevõte investeeris 514 miljonit eurot, mis on 1,1% enam kui aasta varem. „Sellest summast investeerisime üle 97% Eestisse. Palju tähelepanu pälvinud välisprojektidesse tehtud investeeringud on üldpildis jätkuvalt marginaalsed,” lisas ta.
Kontserni suurimateks investeeringuteks 2012. aastal olid: 208 miljonit eurot Auvere elektrijaama ehitusse; 100 miljonit eurot Elektrilevi võrkude uuendamisesse ja ehitusse; 54 miljonit Enefit280 valmimisse; 31 miljonit eurot Iru jäätmeenergiaplokki, 18 miljonit eurot uutesse Narva ja Paldiski tuuleparkidesse ning 16 miljonit eurot väävliheitmete vähendamisesse Narva elektrijaamade vanadele plokkidele, tänu millele vähenesid väävliheitmed ligi kaks ja pool korda.
