Elektrijaam on elektrit tootnud alates 2015. aasta maikuust ning töötab ka uute filtrite paigaldamise perioodil koormustel, kus heitmed ei ületa lubatud piirnorme.

Vahekokkuleppe kohaselt maksab GE Eesti Energiale 66 miljonit eurot elektrijaama üleandmise hilinemisest tingitud leppetrahvi. Leppetrahv katab 12 kuulist perioodi alates 2015. aasta novembrist kuni 2016. aasta novembrini. Leppetrahv makstakse Eesti Energiale maksegraafiku kohaselt juuliks 2017. Pooled on kokku leppinud ka metoodikas, mille alusel toimub leppetrahvi edasine arvestamine kuni elektrijaama üleandmiseni.

„GE-ga sõlmitud vahekokkulepe on märk heast konstruktiivsest koostööst probleemide lahendamisel. Töötame selle nimel, et leida kerkinud probleemidele lahendused ning et saaksime vastu võtta kõikidele lepingujärgsetele nõuetele vastava elektrijaama," kinnitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Auvere elektrijaam ühendati esmakordselt elektrivõrguga 2015. aasta mais ning sellest ajast on jaam tootnud kokku 1,4 TWh elektrienergiat. Jaam suudab töötada täisvõimsusel, kuid saavutamaks rangeid tolmuheitmete norme ka suurtel koormustel, tuleb sellele lisada kottfiltri plokk.

„Jätkame koostööd GE-ga tolmu heitmenormide täitmiseks. Välja on töötatud detailne tegevuskava, mille põhjal valmivad uued kottfiltrid järgmise aasta juuliks. Pärast ehitustöid alustame taas kõigi vajalike testidega ning testide edukal läbimisel, saame elektrijaama ehitajalt vastu võtta. GE on võtnud kohustuse anda elektrijaam üle järgmise aasta oktoobriks," sõnas Sutter.

638 miljonist kallimaks ei lähe

Sutter rõhutas, et ehkki elektrijaama vastuvõtmine lükkub edasi, ei ületa elektrijaama maksumus kindlasti eelarvestatud 638 miljonit eurot. "Kottfiltrite ehituse kulu katab peatöövõtja ning leppetrahv tagab, et Eesti Energiale ei teki ka muud kahju seoses jaama täisvõimsusel töötamise edasilükkumisest," lisas Sutter.

2017. aasta juulini töötab elektrijaam võimsustel, mille puhul ei ületata tolmu heitmekoguseid. Need võimsused sõltuvad kasutatavatest kütusesegudest, kuid esialgsed hindamised näitavad, et jaama võimsus filtri ehitamise perioodil jääb vahemikku 70-80% maksimaalsest võimsusest.

Võrreldes Eesti Energia teiste olemasolevate keevkihtkateldega, hakkavad Auvere elektrijaama keskkonnaheitmed olema oluliselt madalamad. Jaama lepingujärgsed tolmuheitmed on kaks korda madalamad kui Balti ja Eesti jaamade keevkihtkateldel. Kui aga elektrijaamas kasutatakse 50% ulatuses kütusena biomassi, on CO2 emissioonid 55% madalamad kui teistes Eesti Energia keevkihtkateldega energiaplokkidel.

Auvere elektrijaama võimsus on 300 MW ning jaam kasutab elektritootmiseks efektiivset tsirkuleerivat keevkihttehnoloogiat. Elektrijaama ehitab võtmed kätte lepingu alusel General Electric'u kontsern. Elektrijaama efektiivsus on 40% ning jaam suudab kütusena kasutada kuni 100% ulatuses põlevkivi, kuni 50% ulatuses biomassi, kuni 20% ulatuses turvast ja kuni 10% ulatuses põlevkivigaasi.