Eesti Energia lahkub rahvusvahelisse ärisse
“Riigi energiastrateegia näeb ette, et Eesti peab ennast ise elektrienergiaga varustama, kuid see ei lange ühte Eesti Energia strateegia aluseks olevate vabaturureeglitega,” ütleb Eesti Energia kõrge ametnik. Mees küsib anonüümsust, et külamehed teda õhtusel koduteel viljapeksukootidega ei materdaks.
Eesti elektrienergiaga isevarustamine on praeguste seaduste ja investeerimisotsustega tagatud vaid 2015. aasta lõpuni. Elektri import ja eksport võib järsult kasvada juba paari aasta pärast.
Eesti Energia on juba alustanud läbirääkimisi seitsme Läänemere-äärse riigi juhtiva energiaettevõttega, et ühtlustada avaneval turul valitsevad kauplemistingimused.
Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Valgevene ja Soome turu korraldamise läbirääkimiste esimene ring saab läbi eelolevaks septembriks.
Tädi Maali saab elektribilansi
Kui tädi Maali elab aastani 2013, mil avatakse Eesti elektriturg, siis võib ta hakata valima elektri müüjat, nagu ta praegu otsib kartulite muldamiseks traktoristi. Jass on joodik, aga teeb odavamalt. Märt küsib rohkem, aga teeb kindlapeale.
Hommikuse kohvivee soojendamise eest hakkab Maali talvel maksma enam kui suvel, sest külmaga tarbitakse voolu rohkem kui toodetakse. Talvise tipptunni elekter võib halvimal ajal maksta isegi nii palju, et Maalil on kasulikum hommikukohv juba eelmisel õhtul termosesse valmis kallata või oodata päikesetõusu.
Juba kahe aasta pärast võivad siinsed ettevõtted hakata ostma elektrit hinnaga, mis selgub kauplemisest Põhjamaade börsi Nord Pooli ja samuti Venemaa elektrimonopoli RAO EES-iga. Uus vabaturuhind kujuneb aga püsitarbijale praegusest märgatavalt kallimaks ning hakkab tund-tunnilt muutuma, sest kogu Läänemere piirkonnas valitseb näiteks talvel elektri defitsiit.
Praegu arvestavad elektri tootjad-ülekandjad ja vaid üksikud suurettevõtted elektri arveid igal täistunnil. Turu avanedes mõjutab see meid kõiki.
Täna veel saavad eestlased sisse lülitada lambipirni, mille valguse hinna kinnitab Eesti riik. Kui turg on täiesti vaba, jääb energiaturu inspektsioonile tehnilise kontrolli roll.
Inspektsioon hakkab jälgima vaid võrguteenuse hinda ja kontrollib süsteemihalduri ehk siis Põhivõrgu tegevust. Samuti peab inspektsioon tagama nn garanteeritud hinnaga elektri müümise kliendile, kes pole saanud kokkulepet maakleritega.
Milline on aga hinna kujundamisel inspektsiooni osa kahe aasta pärast ettevõtlussektorile, kui turg avatakse vaid 35 protsendi ulatuses, pole päris selge.
Eesti Energia näeb üht lahendust oma isikliku elektritootmise hüppelises vähenemises lähiajal ja ümberkujunemises rahvusvaheliseks elektrikauplejaks. Ettevõte ei ole viimastel aastatel teinud kodumaal mitte ühtegi tootmisvõimsuste asendamise või suurendamise investeeringut, kuigi on teada, et ligi kaks kolmandikku praegustest põlevkivikateldest pannakse varsti kinni.
2016. aastaks jääb praegustest tootmisvõimsustest järele vaid veerand või kolmandik, teavitab Eesti Energia osaühing Põhivõrk oma kliendilehes. Eesti elektri vereringe eest vastutav ettevõte annab siiski lubaduse tagada oma klientide varustamine tootmisvõimsuste asukoha muutumise korral.
Energiaettevõtte investeeringute hiigelprojektide taga kõlavad Jordaania, Leedu ja Soome nimed. Kaks viimast on kohad, kus vähemusaktsionärina investeerida tuumaenergiasse, Euroopa keskkonnanormidest “rikkumata” Jordaanias aga põlevkivi kaevandamisse.
Väikeettevõtja toodab elektrit
Elektri tootmine areneb lähiaastatel nii, et keskkonnariskidega põlevkivijaamad jäävad riigile. Eesti Energiale tagab see osalemise rahvusvahelises CO2-kvootide äris. Ühel hetkel võib kvoodi müümine osutuda tulusamaks kui elektri tootmine. Siis aga on tulu suurem, mida vähem põlevkivist elektrit toodetakse. Kui kvoote jääb puudu, ei pruugi põlevkivist elektri tootmine olla konkurentsivõimeline.
Mais kehtima hakkavat elektrituru seadust võib pidada ühelt poolt rohelise mõtlemise võiduks fossiilide korstnasse ajamise üle. Teiselt poolt on tegu ettevõtluse võiduga turumajanduse üle. Ettevõtjad lobisid riigikogult välja elektritariifi, mis on praegusest põlevkivielektrist kolm korda kallim. Sellisest lahendusest võidavad nii tuulepargid, hüdroelektrijaamad kui ka turba ja biomassi põletajad.
Eesti Energia nõukogu juhi kohalt lahkuva suurärimehe Urmas Sõõrumaaga seotud Norman Invest kavandab Peterburi maantee ääres asuvasse Väo karjääri suurejooneliselt kahte elektri ja soojuse koostootmisjaama. Üks nendest hakkab põletama puitu, teine prügi. Sõõrumaa ettevõtmine on alles esimene pääsuke, kuid töörahvapüha 1. mai annab stardipaugu teistelegi investoritele.
Kui kodumaine tootmine osutub liiga kalliks, varustatakse turg imporditava elektriga. Piirkonna soodsaim ja huvitatuim elektripakkuja on Venemaa. Venemaa siseturul on elektri hind ligi kolmandiku võrra odavam kui Eestis. Nii madalat hinda suudetakse hoida põhjusel, et Venemaa pole kehtestanud oma energeetikutele Euroopa Liiduga võrreldavaid keskkonnanõudeid.
Praegu keelavad Eesti seadused just kehvade keskkonnanõuete tõttu elektri importi Venemaalt. Selline olukord oli kasulik siis, kui Eesti Energia positsioonis ennast kodumaal peamiselt monopoolse tootmisettevõttena. Kuid nüüd, turu Euroopa seaduste järgi avanedes muutub olukord teistsuguseks.
Eesti asub koos teiste Balti riikidega niikuinii ühes elektrisüsteemis Venemaa ja Valgevenega. Elektrivõrgus pole võimalik vahet teha, kas elektron on aktiveeritud Sosnovõi Bori tuumajaamas või Leevaku hüdroelektrijaamas. Vahet teevad vaid raamatupidajad.
Baltimaadel on elektrienergia ülekande võimsusi Venemaaga 3700 MW ja läänesuunal 350 MW. Venemaaga ühenduse võimsus on ligi kolmandiku võrra suurem kui kogu Eesti elektri tootmisvõimsus. Samuti lääne poolt ostes tuleb silmas pidada, et Nord Poolis ringleb igas tunnis 1500 MW Venemaal toodetud energiat.
Eesti on tänu oma seni kehtinud strateegilise energiajulgeoleku kontseptsioonile nagu saareke, sest näiteks Läti ostab suures koguses Venemaa elektrit. Daugava jõe hüdroelektrijaamad ei suuda meie lõunanaabreid lihtsalt elektriga varustada.
Venelased kauplevad juba praegu aktiivselt oma elektriga Leedu turul. Aastaid tagasi rajati Leeduga elektrienergiaga kauplemiseks puukfirma. Leedu poolt arveldatakse elektrienergia müügil ja ostul tunniajaste müügiperioodidega, Vene poolt aga üks kord kuus, mille tagajärjel õnnestub lõigata suurt vaheltkasu. Sellist puuki taheti istutada ka Eesti ja Lätiga kaubeldes, kuid edutult.
Venemaalt Eestisse piiravad praegu elektri ostmist impordilitsentsid. Tulevikus elektri vabaturul tohib osta elektrit Lätist, kus aga saab elektrit osta Venemaalt. Üha enam elektrioste tehakse portfellipõhiselt, mida ei saa siduda konkreetse tootja ja keskkonnanõuetega.
Elektrit müüakse sülearvutiga
Täna läheme elektrilepingu sõlmimiseks Eesti Energiasse, kuid turu avanemise järel seisame valiku ees. Senine monopol on siis vaid üks paljudest maakleritest. Praegu tegutseb Eesti Energia kõrval ainult üks elektri maaklerfirma Baltic Energy Partner, mille asutasid monopoli endised töötajad. Nemad vahendavad elektrit ühele võrguettevõttele.
Maakleril ehk bilansihalduril peab olema vaid sülearvuti ja suur summa tagatisraha.
Tagatisraha on vaja selleks, et vältida suure käibe ja väikese marginaaliga äris käibepettusi.
Maakler müüb elektrit samuti nagu kinnisvaraärimees kortereid. Maakleri edu sõltub sellest, kas on elektrijaam, kust elektrit osta, ja võimalikult suurel hulgal kliente. Kuna väikeklient ei suuda oma elektritarbimise üle igas tunnis arvestust pidada, siis saadab ta jaemüüjale oma kirjelduse, mille alusel saab hinnapakkumise. Klient kirjeldab, mitu pereliiget korteris elab, millised on kodumasinad. Pakkumist võib küsida mitmelt maaklerilt.
Kommentaarid
Meelis Atonen
Eesti Energia nõukogu liige
Eesti energiaturg on iseenesest avatud uutele investeeringutele 2016. aastast alates sulgetava ligi 70 protsendi tootmismahtude osas. Siin on riigi ja majandusministeeriumi kohustus tagada uute tootmisvõimsuste loomine nende asemele, mis suletakse.
Paari nädala pärast kehtima hakkav elektrituru seadus pakub põlevkivile alternatiivsetele elektritootjatele liiga kõrgeid dotatsioone.
Heido Vitsur
Eesti Energia nõukogu liige
Eesti energia tulevik on otsustamata. Kui senine nõukogu jäi äraootavale seisukohale, siis üksnes CO2-kvootide jagamisotsuse puudumise pärast.
Loomulikult valitseb konflikt selles, et Eesti Energia tegutsemise aluseks olev äriseadustik ei sisalda Eesti riigi strateegiliste eesmärkide tagamise nõuet.
Selge on ka, et uued elektrijaamad, mis põhinevad gaasil, kivisöel ja tuulel, ei pruugi tulla Narva.
Peeter Jass Pikk
Baltic Energy Partners
Kui praegu on meie elektrikaubandus riigikeskne, nii et Eestis kauplevad eestlased ja Lätis lätlased, siis juba 2009. aastal see olukord muutub. Turuna hakatakse vaatlema Balti piirkonda tervikuna.
Eesti energiatootmise võimsustest jääb tõepoolest järele vaid 25-30 protsenti. Tuleb arvestada, et ainuüksi Eesti vajaduste rahuldamiseks ei hakata siin ühtegi elektrijaama ehitama.
Keegi peab hakkama uutesse jaamadesse investeerima, kuid see ei pruugi olla Eesti Energia. Kahe nädala pärast määratakse CO2-kvootide uus jaotuskava, mille tagajärjel põlevkivienergeetika konkurentsivõime halveneb. Eesti Energial on valida, kas teenida tulu elektrienergia või CO2-kvootide müügist. Teistel energiaallikatel on CO2-tootmise lubatud mahtude puhul põlevkiviga võrreldes kahekordne eelis.
Põlevkivi jääb endiselt oluliseks energiaallikaks, sest temal pole peale saaste kütusena midagi viga. Kuid maagaas, kivisüsi ja tuul peavad tema kohta täitma hakkama. Kivisöejaamad tulevad kindlasti sadamate ja raudteesõlmede lähedusse Muugale või Sillamäele.
Meie ettevõte saab anda nõu nii investeerimiseks kui ka elektri müügiks. Tegeleme nii energia füüsilise kauplemisega, kui ka pakume klientidele sobivaid finantslahendusi.
Oleme tänaseks asutanud tütarettevõtte Lätis, kellel on sarnaselt Eesti Energiaga seal tegevuslitsents. Eesti on oma turu arenguga naabritest maha jäänud.
Meile sarnaseid maaklerettevõtteid sünnib veel juurde, kuid Eesti turg on väikemaaklerite tegutsemiseks liiga väike. Soomes, kus turg on Eestist ligi kümme korda suurem, tegutseb alla kümne maakleri.
Janno Reiljan
Eesti Energia nõukogu liige
Põlevkivist elektri tootmisest loobumine tähendab muutumist Venemaa ripatsiks. Meil ei ole selleks põhjust, sest suudame toota rohkem kui ise tarbime. Kahe aasta pärast saadakse küll vabadus osta elektrit, kellelt aga tahetakse, kuid seda, kellelt osta, pole ju olemas. Siin piirkonnas toodetakse elektrit tervikuna vähem, kui on nõudmist.
Praegune Eesti Energia nõukogu tuleb veel kokku, kahe järgmise põlevkivi elektriploki ehitamise otsus on arutamisel.
Lembit Kaljuvee
Eesti Põlevkivi peadirektor
Olen veendunud, et 2016. aastal pole elektrit kusagilt väljastpoolt osta. Minu arvates käivad need investeerimisotsused meil liiga aeglaselt. Uute plokkide ehitamist Narva võidakse ju analüüsida ja uurida, kuid ainult investeerimisotsus tähendab midagi.
Kui me nüüd ei investeeri, siis 2016. aastal hakkame tippkoormuse ajal elektri vähesuse tõttu lihtsalt lülitit kinni keerama. Samas on selge, et üks äriühing ei saa üksi vastutada kogu riigi poliitika elluviimise eest.
