„Tegemist on julge sammuga Eesti investorite poolt ja tervitame seda. Põlevkivi kõrval on mets üks Eesti olulisemaid loodusvarasid ning selle maksimaalne väärindamine Eestis kohapeal on positiivne,“ märkis Sutter.

Kuna projekt on veel algusjärgus, siis Sutteri sõnul veel mingeid koostöökokkuleppeid hetkel ei ole, kuid kindlasti näeb ta koostöökohti. Näiteks praegu ehitab Eesti Energia tütarettevõte Enefit Solutions Soome metsatööstuse läbi aegade suurimale investeeringule (1,2 mld EUR) Äänekoski biomassi toodete tehasele tooraine etteandeseadmeid. „Sealt ja varasemalt saadud kogemust saaksime kasutada ka võimalikule Eestisse rajatavale tehasele erinevate seadmete ehitamiseks,“ lausus Sutter.

Tema sõnul on väga oluline kulukomponent sellise tööstuse puhul energia hind. „Võib eeldada, et sellise mahuga tehase puhul on vajalik rajada ka kohapealne energialahendus, mille osas Eesti Energial on samuti olemas kompetents, kuna oleme rajanud mitmeid elektrijaamasid viimastel aastatel,“ rääkis Sutter. Kohapealse energialahenduse puhul saaks tema sõnul tööstust varustada otseliiniga elektriühendusega, mille puhul ei rakenduks võrgutasu. „Samuti oleme valmis koostööks, et rajada tööstus meie täna olemasolevate elektrijaamade kõrvale, kus samuti on argumendiks konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavus,“ tõdes ta.

Mis puudutab maksuerandite tegemist taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi osas, siis kindlasti oleks selline samm Sutteri hinnangul suurtööstuste puhul mõistlik. Tööstuse valges raamatus on kirjeldatud võimalikud maksuerisused energiamahukatele tootmistele ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötab nende rakendamise nimel.

„Kuna Eesti on regioonis üks väheseid elektrit eksportivaid riike, siis oleks väga oluline selliste suurtööstuste toomine Eestisse, kuna suudame pakkuda elektrit. Kuid erinevalt Põhjamaadest ei saa praegu suurtööstustele maksuerisusi taastuvenergia tasult ja elektriaktsiisilt teha, mistõttu meil on raske Põhjamaadega selles osas konkureerida,“ rääkis Sutter.

„Kui see tööstus kunagi reaalselt sellistes mahtudes tööle hakkab, nagu täna esitleti, siis kahtlemata mõjutab see ka puiduturgu ja hindasid. Puit on juba täna oluliselt laiemalt kaubeldav, kui vaid Eesti siseselt. Näiteks ka Äänekoskisse rajatav biomassitoodete tehas mõjutab puiduturgu ja puidu tarbimist ning kindlasti mõjutaks puiduturgu ka Eestisse rajatav puitu kasutav suurtööstus,“ lausus Sutter.