„Kui me ütleme, et puit on meie rahvuslik väärtus, siis palun öelge mulle, mida on kõige ratsionaalsem sellest puidust teha ja millises hulgas. Kas me veame laudu välja? Kas me müüme pelletit välja? Kas me saadame lihtsalt hakkepuitu välja? Või teeme sellest elektrit ja ekspordime?” küsib Eesti Energia nõukogu juht ja Silberauto omanik.

Seejuures toob ta välja, et kuigi Euroopa regulatsioon võimaldab Auvere elektrijaama kasutada taastuvenergia statistikakaubanduse arendamiseks, on olukord sealmaal, et kui Eesti Energia peakski tahtma seal Eesti metsast tulevat puitu kasutada, on selleks vaja kahe parlamendikomisjoni ja valitsuse luba. „Mis iseenesest on naeruväärne – kuhumaale me jõudnud oleme!” nendib Kaldoja.

Küsimusele, kuidas Eesti metsa väärtust tekkinud olukorras kõige paremini kasutada saaks, ei oska aga keegi vastata. „Kuidas me selle lahenduse leiaksime? Ma arvan, et siin on nüüd riigi roll. Riik peaks tellima erinevate teadlaste käest töö, mis meil sellega vaja teha oleks. Mitte seda rõhutama, et "minu plaan on kõige parem", vaid suurt pilti nägema,” on ettevõtja veendunud.

Tema kinnitusel täna Narva elektrijaamades Eesti metsast tulevat puitu ei põletata. „Me ostame konkursi korras Eestist, Rootsist, Norrast, Taanist, Venemaalt ja mujaltki ehituspuidu jäätmeid, investeerime praegu ka rauaeralduse süsteemi ja lisame seda CO2 emissiooni vähendamiseks energiatootmises,” kirjeldab Eesti Energia nõukogu juht.

Ta tõdeb, et suur probleem on, kuidas majanduslikult mõistlikke samme ja projekte inimestele selgitada. „Kas kanakasvatust või munafarmi on vaja? Kas tselluloositehast on vaja või ei ole?” küsib ta, viidates veel mõnedele küsimustele, kus hiljuti on avalik arvamus Eestis olnud väga polariseerunud.

Sellest, mida arvab Eesti Energia nõukogu juhtiv ettevõtja taastuvenergiatoetustest, Elektrilevi eraldamise plaanist ja paljudest teistest Eesti Energiaga seotud küsimustest, loe lähemalt teisipäeval avaldatud Eesti Päevalehe loost.