Eesti Energia nõukogu liikmed on kavandatava elektrihinna tõusu poolt, samas pole nõukogu hinnaküsimusi veel arutanud.

“Alati võib ju küsida, kas hinnatõus on õigustatud, kuid kulud tõusevad kogu aeg ning selles kontekstis on hinnatõus õige,” rääkis Eesti Energia nõukogu liige Kalev Kukk. Tema sõnul puudutavad tariifid rohkem firma juhatust.

Nõukogu liige Mati Valdma, lisas, et nõukogus pole hinnaküsimusi veel arutatud.

Nõukogu liikme Väino Sarneti sõnul on tänase elektritootmise ahela juures hinnatõus vajalik. “NRG-tehingu raames oleme valinud tee, kus lepitakse järgnevad 15 aastat kehtivas hinnakujundusvalemis kokku. See tagab mingisuguse stabiilsuse,” lausus Sarnet.

Riigi suurim ettevõte Eesti Energia esitas energiaturu inspektsioonile juulis taotluse, millega kavandab uue aasta aprillist järjekordset elektrihinnatõusu. Osapooled keelduvad ütlemast, kui suurt hinnatõusu taotletakse.

Eesti Energia esindaja on öelnud, et elektrienergia hind ei saa edaspidi olla enam sotsiaalse garantii lahendiks ning eesmärgiks on, et enam ei subsideeritaks kodutarbijat ärikliendi arvelt.

“Kuna menetlus käib, ei saa ma kommenteerida ei taotluses märgitud tariife ega spekuleeri ka lõpptulemuse suhtes,” on energiaturu inspektsiooni peadirektor Märt Ots varem Eesti Päevalehele öelnud. Ots lisas eile uudisteagentuurile BNS, et Eesti Energia ei ole seni tõestanud, et ristsubsideerimine üldse toimub ning lubas ins-pektsiooni otsuse teha ok-toobriks.

BNS-i andmetel märkisid eelmise aasta juulis käesolevast aastast toimunud hinnatõusust teatades Eesti Energia juhid, et NRG-tehingu järel tõuseb eratarbija põhitariif 105 sendini kilovatt-tunni kohta.

Praegu on põhitariif 90 senti kilovatt-tunni kohta.

Hinnatõus mõjutab otseselt kõiki kliente välja arvatud suurtarbijaid. Eesti Energial on üle 542 000 kodukliendi.

Eesti Energia hinnatõusu taotlus on seotud Narva Elektrijaamade vähemusaktsiate müügiga NRG-le.