Eesti Energia peatab Lätis ja Leedus elektri fikseeritud hinnaga müügi
Kõik siiani sõlmitud kokkulepped elektritarneteks lõunanaabritele jäävad kehtima, teatas ettevõte.
Müügi peatamise põhjuseks on Balti riikide põhivõrguettevõtete - Elering, Augstsprieguma Tîkls ja Litgrid - otsus, millega kaotati alates käesoleva aasta 3. juunist võimalus elektri piiriületuskulusid Eesti-Läti piiril ette fikseerida. Ülekande hind selgub igaks päevaks eraldi.
Sellega tekitati olukord, kus ükski Lätist põhjapool asuv elektrimüüja ei tea milliseks kujunevad tema pikemaajalised piiriületuse kulud Lätis ja Leedus, samas kui Läti ja Leedu kliendid soovivad osta eelkõige pikaajaliselt fikseeritud hinnaga elektrit.
„Eesti Energia puhul müüme me näiteks täna toodetava elektri 38 euro eest megavatttund Eestis börsile ning peame selle teiselpool piiri Lätis klientidele pakkumiseks 72 euro eest tagasi ostma. Saadud tulu läheb jagamisele ülekandemonopolide vahel, milleks Eesti poolel on Elering,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.
Kaksteist Balti elektrituru turuosalist saatsid tekkivale probleemile tähelepanu juhtiva ühispöördumise juba aasta aega tagasi - 14. septembril 2012. Intensiivne infovahetus on väldanud terve selle aja, kuid tulemusteta.
Sel suvel, 3. juunil, kaotasid põhivõrguettevõtjad seni Eesti-Läti piiril kehtinud korra, kus osa ülekandevõimsusest oli võimalik kasutada eelnevalt oksjoni käigus fikseeritud hinnaga.
„Põhivõrguettevõtjad otsustasid sellise korralduse kasuks hoolimata sellest, et Euroopa Liidu regulatsioon nõuab piiriületuskulu fikseerimise võimaluse loomist, juhul kui kahe kauplemispiirkonna vahel ilmnevad regulaarsest ülekoormusest tingitud suured hinnaerinevused,“ ütles Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Tropp.
Kuigi Läti ja Leedu klientidel jääb võimalus osta elektrit börsihinnaga, siis praktikas seda peaaegu ei kasutata. Lätis ostab fikseeritud hinnaga elektrit 96% Eesti Energia klientidest ja Leedus on see näitaja 100%.
Eesti Energia saab jätkata fikseeritud hinnaga elektrimüüki lõunanaabrite juures alles siis, kui Eesti-Läti piiriületuse hinnariski on taas võimalik maandada.
Eleringi kommentaar Eesti Energia teatele:
Eleringi tegevus koostöös teiste Balti riikide ülepiiriliste ühendusvõimuste korraldamisel põhineb 9 Läänemere riigi ja Euroopa Komisjoni kokkuleppele siinsete energiaturgude arendamise kohta. Antud raportis on üheselt fikseeritud, et koos Nord Pool Spot hinnapiirkondade avamisega kõigis Balti riikides asutakse rakendama kaudset oksjonit. Seega juba 2009. aastast on kõigile turuosalistele olnud teada antud oksjonitüübile üleminek, kui hinnapiirkonnad on avatud kõikides riikides.
3. juunil avati viimasena Nord Pool Spot hinnapiirkond Lätis ja koos sellega asuti kõikidel Balti riikide piiridel analoogselt näiteks Eesti-Soome piiriga rakendama kaudset oksjonit, mis võimaldab kõige paremini ühendada rahvuslikud elektriturud üheks regionaalseks elektrituruks. Kõik Balti riikide regulaatorid, sh Eesti konkurentsiamet on kiitnud antud süsteemihaldurite leppe ja sealsed põhimõtted heaks.
Maksimaalne ülekandevõimsus Eesti ja Läti vahel antakse igapäevaselt turuosaliste käsutusse läbi oksjoni. Selle võimsuse jagamine tunni- ja nädalakaupa oksjonite vahel ei suurenda summaarset võimsust. Fikseeritud hinnaga oksjonite kaudu osa ülekandevõimsuse müümine vähendaks elektribörside käsutusse antavat osa.
Teatud olukordades ülekandevõimsuste puudujääk kaubanduseks Eesti-Läti piiril on reaalsus. Selliseks juhuks ongi Euroopa Liidu määrus näinud ette ülekandevõimsuste jaotamise mehhanismina oksjoni. Oksjon maksimeerib ülekandevõimsuse tulusid, sest sel viisil teenitud raha kasutatakse võrgutariifi vähendamiseks, millest võidavad kõik elektritarbijad. Fikseeritud hinnaga oksjonite puhul võidaksid aga üksikud kauplejad ning nemad ei jagaks seda võitu elektritarbijatega.
Eesti Energia väide, et varem toimunud fikseeritud hinnaga oksjonite jätkamine võimaldaks neil pakkuda pikaajalisi energiamüügi lepinguid Lätis, ei pea paika. Varasemalt oli võimalus fikseerida oksjoni kaudu ülekandevõimsust kõige rohkem nädalaks, pikaajalised energiamüügi lepingud aga algavad vähemalt poolest aastast. Seega ei vasta tõele, et varem oli pikaajalise ülekandevõimsuse ost võimalik, mis võimaldas sõlmida pikaajalisi energiamüügi lepinguid.
