„Kasutusele võetud tehnoloogia abil puhastame õlitehastes toodetava bensiini komponentidest, mis halvendavad selle kvaliteeti. Jutt käib merkaptaanidest ja väävelvesinikust. Väävelvesiniku suudame bensiinist praktiliselt täielikult eemaldada ja merkaptaanide hulka oluliselt vähendada. Nii paraneb oluliselt lõpptoote – põlevkivibensiini – kvaliteet,“ ütles Enefit Energiatootmise juhatuse esimees Tõnu Aas.

Aas lisas, et uus ja kvaliteetsem toode peaks võimaldama põlevkivibensiini senisest laialdasemalt ja kasumlikumalt realiseerida.

„Tähtis on ka see, et põlevkivibensiini puhastamisega ei kaasne täiendavat mõju ümbritsevale keskkonnale,“ märkis Tõnu Aas.
Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk selgitas, et põlevkivibensiin on rafineerimistehaste ja keemiatööstuse jaoks tooraine. See liigub põhiliselt Eesti Energia õlitehaste mahutipargist mööda raudteed Sillamäe sadamasse, kust tankerid viivad selle edasiseks töötlemiseks ARA piirkonda (Amsterdam-Rotterdam-Antwerpen). Seal tehakse põlevkivibensiinist erinevad tooted ja müüakse lõppklientidele. Näiteks mootorikütust, millega autod sõidavad.

2016. aastal toodeti Kuuse sõnul õlitehastes 43 825 tonni põlevkivibensiini, selle aasta esimese poole aastaga 27 816 tonni.
Kui turg seda soodustab ja õlitoodang on suurem, ei saa Kuuse sõnul välistada rafineerimistehase rajamist. Selleks on aga vaja senisest suuremat tootmismahtu. „Praegu on mõistlikum toodangut puhastada teatud tasemeni ja edasi müüa,“ lausus ta.

Rafineerimistehase ehitamist on Eesti Energia kaalunud ka varem. Enam kui neli aastat tagasi alustati läbirääkimisi Viru Keemia Grupi (VKG) ja Kiviõli Keemiatööstusega, et kaaluda ühise rafineerimistehase rajamist põlevkiviõlist autokütuseks sobiliku diisli tootmiseks.

Bensiinifraktsiooni puhastamise tehnoloogia töötasid välja Eesti Energia insenerid ning ploki rajas Eesti Energia tütarettevõte Enefit Solutions koostöös õlitehaseid ja elektrijaamu koondava Enefit Energiatootmisega.