Ettevõtte nõukogu kinnitas Eesti Energia Grupi 2003/2004 majandusaasta auditeeritud aruande eile: äritulud kasvasid eelmise majandusaastaga võrreldes 2,7 protsenti, moodustades 5,9 miljardit krooni.

Puhaskasumi vähenemine möödunud majandusaastaga võrreldes on ettevõtte teatel peamiselt põhjustatud keskkonnamaksude tõusust ja vanade seadmete kasvanud remondikuludest. Lisaks vähendas puhaskasumit suurtest investeeringutest tulenev kulumi ja intressikulude kasv.

Eesti Energia Grupi 2003/2004. majandusaasta investeeritud kapitali tootluseks (ROIC) saavutati 4,7%.

“Eesti Energia majandustulemused olid head ning vaatamata kasumi väiksele kahanemisele oleme tulemustega rahul. Kuid me peame arvestama, et oma majanduskäibe näitajatega jääme endiselt alla regiooni teistele energia ettevõtetele. Täname oma kliente ja töötajaid, kelle igapäevane panus muutis Eesti Energia efektiivsemaks ja kokkuhoidlikumaks,” ütles Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive.

Eesti Energia kogu eksport kasvas majandusaasta lõpuks 12 kuu lõikes peaaegu 2 TWh tasemeni, mis tähendas 488 miljonit krooni eksporditulusid. Eesti Energia ekspordib elektrienergiat peamiselt Venemaale ja Lätisse, omased sealjuures umbes poolt Läti imporditurust.

Ettevõtte teatel oli majandustulemusi oluliselt ka kadude vähendamine. "Võrguettevõtte jaoks on tähtsaim majandusliku efektiivsuse näitaja see, kui palju elektrit läheb ülekandmise ja jaotamise käigus kaduma. Möödunud majandusaastal saavutas Eesti Energia ajaloo madalaima kadude taseme," teatas Eesti Energia pressiesindaja riina Vändre.

Eesti Energia investeeringud moodustasid 2003/2004. majandusaastal 3,1 miljardit krooni. Suurim investeerimisprojekt oli lõppjärku jõudnud Narva Elektrijaamade kahe energiaploki renoveerimise tööd. Esimene kahest renoveeritavast keevkihttehnoloogial põhinevast energiaplokist - Balti Elektrijaamade plokk nr. 8 - toodab täiskoormusel energiat alates veebruarist 2004, teine energiaplokk sünkroniseeriti energiasüsteemiga alanud majandusaasta mais. Kokku investeeriti Narva EJ 1,7 miljardit krooni. Eesti Energia Põhivõrgu investeeringud moodustasid 243 miljonit Eesti Energia jaotusvõrgu investeeringud kokku umbes 716 miljonit. Lisaks korrapärasele võrgu rekonstrueerimisele on kaotusvõrgus jätkuvalt kasvav investeeringuartikkel klientide liitumiste ehitamine.

Mahukate investeeringute finantseerimise tagajärjel kasvas Eesti Energia netovõlg 2003/2004. majandusaasta jooksul 1,1 miljardi krooni võrra, moodustades majandusaasta lõpuks 3,9 miljardit krooni. Eesti Energia võlakohustused kokku moodustasid möödunud majandusaasta lõpus 4,6 miljardit krooni.

Eesti Energia Grupi audiitoriks on PriceWaterhouseCoopers. Grupi majandusaasta algab 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil.