Uudne pumphüdroelektrijaam aitab tagada elektrienergia kvaliteeti ja varustuskindlust pärast Eesti ühendamist Mandri-Euroopa energiasüsteemiga

Jaama rajamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivi ja Estonia kaevanduse vanad käigud.

Eesti Energia eesmärk on jõuda jäätmevaba tootmiseni, kasutades ringmajanduse põhimõtteid.

Alutaguse vallavolikogu tehtud otsus kehtestada Estonia kaevandusalale pumphüdroelektrijaama rajamist võimaldav detailplaneering lubab Eesti Energial alustada ehitusuuringute, keskkonnamõjude hindamise ja teiste reaalsete tegevustega, et sinna kerkiks uuenduslik energiasalvesti.

Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul on ettevõtte eesmärk jõuda jäätmevaba tootmiseni, kasutades ringmajanduse põhimõtteid. Pumphüdroelektrijaama rajamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivi ja nüüdseks suletud kaevanduskäigud, et anda praegusele tööstusalale uus funktsioon.

„Lähtume põhimõttest, et kõik meie tootmise kõrvalsaadused peavad ringmajanduse põhimõttel saama kasulikuks tooraineks teistesse valdkondadesse," ütles Aleksandrov. „Pumphüdroelektrijaam on oluline projekt kõigi Eesti elektritarbijate jaoks, aidates pärast valmimist aastakümnete jooksul tagada elektrienergia varustuskindlust ja kvaliteeti. Jaam on võimeline kiiresti reageerima elektrienergia sageduste kõikumisele ning täiendab peamiselt loodusjõududest sõltuvat tuule- ja päikeseenergia tootmist."

Kuni 50MW võimsusega jaama ehitamisel on võimalik taaskasutada kuni 5 miljonit tonni lubjakivi. Järgmise kahe aasta jooksul on plaanis läbi viia vajalikud uuringud koos projekteerimisega ning ehitusega alustada aastal 2023.

Estonia tööstusalal on juba praegu käimas ettevalmistustööd Eesti Energia suurima päikesepargi ehitamiseks. Päikesepark, mille võimsus on 3 MW ja aastatoodang ca 2800 MWh ehk 1000 kodumajapidamise aastane tarve, kerkib 2023 aasta suveks samuti lubjakivist tehiskünkale ning hakkab varustama Estonia kaevandust roheelektriga.

„Ringmajandus tähendab meie jaoks ka tööstusalade nutikat kasutuselevõttu ja sellest lähtuvalt uute nutikate lahenduste arendamist. Kaevanduskäike ühe reservuaarina kasutav pumphüdroelektrijaam võiks olla lahendus, mida saaksime eksportida riikidesse, mis otsivad uusi ülesandeid oma kivisöekaevandustele," märkis Aleksandrov. „Toimiva kaevanduse enda oleme aga ühendanud virtuaalse elektrijaamaga, mis võimaldab nii selle pumpasid kui teiste tööstusklientide suuri seadmeid targalt juhtida nii, et see loob seadme omanikule täiendavat tulu, aitab tagada varustuskindlust ja võimaldab võrku rohkem taastuvenergiat."

Lubjakivi ja põlevkivituha kasutusvõimaluste uurimisel on Eesti Energia teinud koostööd piirkonna parimate teadusasutustega ja saavutanud positiivseid tulemusi. Põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivi sobib teede ja raudteede ehitusmaterjalideks, aidates vähendada uute kruusakarjääride avamisest tekkivat keskkonnamõju.

Põlevkivituhk sobib samuti teede ehitusmaterjaliks, võimaldades need muuta tolmuvabamaks. Edukad katsetused on Eesti Energia teinud koostöös RMK-ga Pärnumaal. Tuhka saab kasutada ka keemiatööstuses ja väetisena, võimaldades samuti vältida uute maardlate avamist. Iga tonn efektiivselt kasutatud tuhka ja lubjakivi aitab vähendada keskkonnakoormust, sest vähendab vajadust avada uusi liiva- ja kruusakarjääre.