OSAMAT-i teise etapi raames katsetatakse põlevkivituha abil turba ja teiste ebastabiilsete pinnaste mass-stabiliseerimist, teatas Eesti Energia.

„Raudteetammi ja maantee rajamisel tavaliselt eemaldatakse ebastabiilne pinnas ja asendatakse see stabiilse materjaliga. Alternatiivse lahendusena mass-stabiliseeritakse pinnas tsemendiga. Meie projektis katsetame turba mass-stabiliseerimist põlevkivituha abil. Tuhas sisalduvad kivistuvad sidusained muudavad turba piisavalt stabiilseks võimaldamaks sellele maanteetamm rajada,“ selgitab üks projekti eestvedajatest, Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste.

Osaliselt või täielikult tsementi asendava põlevkivituha kasutamine võimaldaks mass-stabiliseerimise protsessis kulusid kokku hoida ja samas tuha taaskasutuse võimalusi laiendada.

Alanud projektietapis viiakse erinevate põlevkivituhkade ning tuha ja tsemendi segudega läbi mass-stabiliseerimise katsed Simuna-Vaiatu teelõigul. Selle ehitamisel stabiliseeritakse turbakiht kuni 3,3 meetri sügavuseni ja sellele rajatakse tee alus ning katend.

„Kokku stabiliseeritakse poole kilomeetri pikkusel turba pilootlõigul 10 846 ruutmeetrit. Iga 100-meetrine sektsioon rajatakse erinevate tuhkadega ja erinevates tuhk-tsemendi proportsioonides. Pilootlõigu ehitamisel katsetatakse tsüklontuhka, tolmpõletustuhka ja keevkihtkatla tuhka,“ rääkis Narva Elektrijaamade tuhamüügi teenistuse projektijuht Arina Koroljova.

Pärast ehitusöid jälgitakse põlevkivituhaga töödeldud teeosasid veel paari aasta jooksul, et saada infot erinevate tuhasegudega stabiliseeritud teelõikude käitumise kohta. Praeguse plaani kohaselt kestab projekti raames ehitatud katseteelõikude monitooring vähemalt 2016. aastani.

Euroopa Liidu programmi LIFE+ toetusel elluviidavava projekti raames teevad koostööd Eesti Energia, maanteeamet, Nordecon ja Ramboll.

OSAMAT-i esimene etapp algas 2011. aastal ja selle raames tehti katseid põlevkivituha kasutamisega teetammi ehitusel. Tuhka kasutati asfaldi alla stabiliseeriva kihi rajamiseks Narva-Mustajõe teel.

OSAMAT-i kahel esimesel tegutsemisaastal tehtud tööde monitooring on käimas ja selle tulemusel valmivad järeldused lähema kahe aasta jooksul. Lõplikud järeldused põlevkivituha kasutamisvõimaluste kohta tee-ehituses tehakse peale projekti lõppu.