Kasutades kaevandatud põlevkivi esmalt õli tootmiseks ja suunates tekkivad kõrvalsaadused elektritootmisse, kasutatakse põlevkivis leiduv energia ära senisest efektiivsemalt.

„Täna saame Eesti moodsaimas, Auvere põlevkivielektrijaamas kätte ca 40 protsenti kogu põlevkivis peituvast energiast, kuid uus lähenemine – elektri ja õli koostootmine lubab põlevkivist kätte saada üle 70 protsendi seal peituvast energiast,“ ütles Vals.

Eesti Energia soovib tulevikus kasvatada oma õlitootmisvõimekust ning kasutada elektri tootmiseks ära õli utmisel tekkiva põlevkivigaasi.
Margus Vals selgitas, et koostootmine on ainult elektri tootmisest oluliselt efektiivsem. Koostootmise puhul saab põlevkivist rohkem energiat kätte. Näiteks 2 miljonist tonnist põlevkivist saab toota 250 000 tonni põlevkiviõli, kuid õli tootmise käigus tekib ka selline hulk gaasi, millest saab toota 100 MWh/h elektrienergiat.

Valsi sõnul väheneb koostootmisel ka CO2 emissioon. Uusimat tehnoloogiat kasutavad uued koostootmisjaamad annavad senisest kaks korda väiksema investeeringuga kaks korda rohkem energiat. „Või teistpidi öelduna: uue tehnoloogiaga saame samast kogusest põlevkivist kätte 75 protsenti rohkem energiat ja 75 protsenti raha.“

Põlevkivienergia efektiivsem kasutamine on oluline ka energiajulgeoleku seisukohast. Eesti impordib igal aastal kogu vajaminevast energiast ca 10 protsenti, mis Valsi sõnul tähendab, et me maksame igal aastal välismaale, peamiselt Venemaale, 300-500 miljonit eurot. „Eesti Energia uue strateegiaga jõuab Eesti aga juba lähiaastatel punkti, kus me küll endiselt impordime väikese osa energiast, kuid ekspordime sealjuures oluliselt rohkem. Ma usun, et Eesti Energia uus strateegia kasvatab riigi SKTd vähemalt 1 protsendi, paremal aastal koguni 3 protsenti.“