Eesti Energia tahab lüüa uue hinnatõusuga
Eesti Energia kavatseb majandusminister Juhan Partsi käredast vastupunnimisest ja konkurentsiameti järsust taotluste tagasilükkamise otsusest hoolimata minna hinnatõusu lajatamisega uuele ringile.
„Konkurentsiamet on meilt küsinud lisainfot ja kavatseme seda ka anda,” viitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik sellele, et Eesti Energia läheb igal juhul uuesti hinnatõusu küsima.
Parts on varem meedias öelnud, et taotlusega edasiminek kahjustab Eesti Energia olukorda ja raskendab ettevõtte tegutsemist vabaturul.
„Konkurentsiametil ei ole praegu võimalik midagi konkreetselt kommenteerida, sest Eesti Energia poolt esitatud taotlused ei vastanud nõuetele,” märkis konkurentsiameti energeetika osakonna juhataja Mare Karotamm. „Alles pärast korrektsete taotluste saamist on konkurentsiametil võimalik alustada hinnataotluste menetlemist, mille kestus on kuni 180 päeva, analüüsides iga kulukomponendi lõikes nende põhjendatust.” Karotamm lisas, et on võimalik, et Eesti Energia muudab esialgsetes taotlustes kajastatud arvandmeid.
Ametlik põhjus, miks konkurentsiamet energiahiiu hinnatõusu taotlused tagasi lükkas, oli see, et Eesti Energia oli jätnud kulud ja tegevuskäigu üle seletamata. Uued hinnad tähendanuks tarbijatele elektriarve suurenemist umbes kuue-seitsme protsendi võrra.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik rõhutab igal hetkel, et investeeringud põlevkivi kaevandamisse, elektritootmisse ja väävlipuhastusseadmesse Narvas tingivad firma kulubaasi tõusu.
Samal ajal nähtub taotlustest väga vastandlikke kohti, kuhu energiafirma on õhku sisse puhunud. Muutunud keskkonnanõuded tingivad põlevkivitootmise mahu vähenemise ja Eesti Energia prognoosib 2012. aastaks tootmismahuks suurusjärgus 15 miljonit tonni põlevkivi. Hinnatõusu arvutustes opereeritaksegi 15 miljoni tonnise kaevandusmahuga, kuigi eelmisel aastal kaevandas Eesti Energia hoopis 17 miljonit tonni põlevkivi.
Vastandlikud andmed
Kui võtta järgmise aasta kaevandamismahuks 15 miljonit tonni, siis tähendab see 2010. ja 2012. aasta võrdluses mahu vähenemist ligi 14 protsenti. Samal ajal on Eesti Energia konkurentsiametile esitatud hiljutisse taotlusse sisse arvutanud tööjõukulude 19-protsendilise ehk seitsme miljoni euro suuruse kasvu võrreldes 2009. aastaga. Seega tekib kurioosne olukord, kus kaevureid läheb justkui vähem tarvis, aga tööjõukulud kasvavad viiendiku võrra. Margus Kaasik nimetab siin ühe põhjusena töötajate ja ametiühingute survet… Ta möönab, et tööjõukulude arvutamisel on neil konkurentsiametiga erimeelsusi olnud.
„19-protsendiline tööjõukulude kasv ja 14-protsendiline toodangu vähenemine ei käi kokku. See kulude tõus tekib 2009. aasta konkurentsiameti hinnaeelduste põhjal ja siis oli ka toodangu mahuks 15 miljonit tonni,” märkis Kaasik.
Taotlustes on täiesti lahti seletamata ridu, mis on konkurentsiameti tähelepanu pälvinud. Näiteks rida pealkirjaga „Muud ärikulud”. Kaasiku sõnul hõlmab see tsentraalseid tugiteenuseid, näiteks IT, kommunikatsioon, õigus- ja personaliteenus. Selleks on mõeldud aga miljon eurot. Kuna suletud turu hind on kulupõhine, peavad elektritootmiseks tehtud kulutused peegelduma kliendi hinnas. Eesti Päevalehe allikate kinnitusel kahtlustab konkurentsiamet sedagi, et Eesti Energia jätab vabaturu tarbijate tasud suletud turu tarbijate kanda.
Eksport moodustab Eesti Energia tootmismahust umbes kolmandiku, sisetoodangust kolmandik läheb müüki vabaturu kaudu. Seega peaks taotlusega reguleerima vaid u 40 protsenti kogumahust, seega 15 miljonist tonnist põlevkivist tähendaks see suurusjärgus kuus miljonit tonni.
