Eesti Energia töötajate koondamine võib anda laastava löögi ka Ida-Viru kinnisvaraturule

 (8)
Eesti Energia töötajate koondamine võib anda tugeva löögi ka Ida-Viru kinnisvaraturule.
Eesti Energia töötajate koondamine võib anda tugeva löögi ka Ida-Viru kinnisvaraturule.Foto: Priit Simson

Kuni tuhande töökoha kadumine Ida-Virumaalt toob tõenäoliselt kaasa elanike lahkumise ja mõjub laastavalt piirkonna kinnisvarahindadele, mis on juba praegu ühed madalamatest Eestis, prognoosib kuulutusteportaali Kinnisvara24.ee tegevjuht Kalev Roosiväli.

Kinnisvara24.ee andmetel ületab kinnisvarapakkumine Ida-Virumaal tugevalt nõudlust. Portaali tegevjuht Kalev Roosiväli tõi välja, et kõige rohkem aktiivseid kinnisvara müügi- ja üürikuulutusi on ootuspäraselt Harjumaal, kus tehakse ka enim tehinguid.

„Lisaks Harjumaale on palju aktiivseid kinnisvarakuulutusi teistes elanike arvult suuremates maakondades Tartumaal, Pärnumaal ja seejärel Ida-Virumaa, kus on hetkel müügil 1841 kinnisvaraobjekti ja üürile pakutakse 269 objekti. Portaalis müüdavate Ida-Virumaa korterite ja majade keskmine ruutmeetri hind on 700 eurot, kuid reaalselt tehtavate tehingute hind jääb sellele kordades alla,“ rääkis ta.

Roosiväli prognoosis, et töökohtade arvu vähenemine sunnib paljusid Ida-Virumaa elanikke kolima teistesse maakondadesse, kus on suurem nõudlus tööjõu järele, sest sobiva töökoha puudus on üks peamisi elukoha vahetuse ja linnastumise põhjuseid. Elukohavahetus suurendab aktiivsust kinnisvaraturul ja kui pakkumine kasvab nõudlusest kiiremini, siis järgneb hinnalangus.

„Turu languse tõttu on neil, kes soovivad ära kolida, keerulisem oma vara müüa. Ostuhuviliste jaoks on hinnalangus positiivne, kuid vara väärtuse langus teeb laenu taotlemise keerulisemaks, sest pangad nõuavad suuremat sissemakset või lisatagatist,“ selgitas Roosiväli.

Seotud lood:

Maa-ameti 2018. a statistika alusel tehti Ida-Virumaal aasta jooksul 2160 korteriomandite ostu-müügitehingut keskmise ruutmeetri hinnaga 248 eurot. Keskmine ruutmeetrihind oli Ida-Virumaaga võrreldes madalam vaid Valga ja Jõgeva maakondades ning samal tasemel Järvamaal, kõikides teistes maakondades oli korterite turuväärtus kõrgem.

2018. aastal tehti Ida-Virumaal 8% kõikidest Eesti kinnisvaratehingutest, samal ajal kui tehingute väärtus moodustas 2,3% kogutehingutest. Kui Eesti keskmise kinnisvaratehingu hind oli 69 876 eurot, siis Ida-Virumaal jäi see 20 000 piirile, langedes aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 7000 euro võrra.

Pindi Kinnisvara ida regiooni juht Rene Zorin täpsustas, et nõudlus Ida-Virumaa elupindade järele ja kinnisvara väärtus on piirkonniti tugevalt diferentseeritud. Tema sõnul on kõige hinnalisemad Ida-Virumaa korterid asuvad piirilinnas Narvas.

"Sel aastal on Narva korteritest eluruumidele sõlmitud 330 ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 408 eurot ruutmeetri kohta. Vaid 50 km kaugusel asuvas Kohtla-Järvel on aga olukord hoopis teine – seal on ostu-müügitehinguid tehtud tänavu ligikaudu sama palju, kuid 350 tehingu keskmine ruutmeetrihind on 114 eurot," kirjeldas Zorin.

Kui võrrelda lisaks aritmeetilisele keskmisele ka mediaanhindu, siis on Narva ja Kohta-Järve korterite ruutmeetri hinnaerinevus lausa 4,5-kordne. „Veel drastilisem on olukord Kiviõlis, kus keskmine müüdud korteri ruutmeetrihind oli 52 eurot,“ lisas Zorin. Ta selgitas, et madal kinnisvarahind tuleneb sellest, et Ida-Virumaalt on palju inimesi ära kolinud ja sealt võib leida terveid kvartaleid maha jäetud korterelamutega.

Statistikaameti andmetel asuvad Ida-Virumaal Eesti kõige madalama asustustihedusega piirkonnad – näiteks on asustamata 78% Alutaguse vallast ja 73% Lüganuse vallast. Eesti linnadest on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Narva-Jõesuus, kus asustus puudub 72% linna maa-alast. Uusi maju Ida-Virumaale väga palju ei ehitata – vaid 2,9% maakonna eluruumidest on ehitatud pärast aastatuhande vahetust ehk viimase 19 aasta jooksul.

Aktiivsete kinnisvarakuulutuste arv maakondade kaupa (müügi- ja üüripakkumised kokku):

  • Harjumaa 11 797
  • Tartumaa 2256
  • Pärnumaa 2241
  • Ida-Virumaa 2110
  • Saaremaa 778
  • Lääne-Virumaa 516
  • Läänemaa 482
  • Raplamaa 450
  • Viljandimaa 427
  • Valgamaa 313
  • Jõgevamaa 288
  • Võrumaa 258
  • Järvamaa 221
  • Põlvamaa 213
  • Hiiumaa 189

Allikas: Kinnisvara24.ee juuni alguse statistika

Eesti Energia teatas teisipäeva hommikul, et Vene elektrist tulenev ebavõrdne konkurents elektriturul ja kõrge CO2 kvoodi hind on sundinud ettevõtet vähendama põlevkivist elektri tootmist ning rakendama alates suvest sundpuhkust.

Eesti elektrijaamas otsustati rakendada sundpuhkust juba aprillis. Lähiajal võtab Eesti Energia sama meetme kasutusele ka teistes suurenergeetika ettevõtetes, eeskätt kaevandustes. Sundpuhkus puudutab kokku kuni 1300 töötajat. Täpne arv ja jaotus selgub juunikuu jooksul.