Eesti Energia kinnitab elektrituruseadusesse sisse viidud muudatusettepaneku ja Tootsi tuulepargi väidetavaid seoseid kommenteerides, et nendes spekulatsioonides kasutatakse ettevõtte konkurentide suunatud väiteid.
Tootsi tuulepargi ehitustegevus, mida Eesti Energia alustas 2016. aastal seadusliku ehitusloa alusel, on loogiline jätk projektis, mida Eesti Energia on arendanud juba alates 2010. aastast. Mitmete aastate jooksul on Eesti Energia teostanud erinevad vajalikud uuringud (nt linnustiku- ja nahkhiirte uuringud, tuule uuringud, põhjavee uuringud ja kaevude proovid, ehitusgeoloogia uuringud, arheoloogilised uuringud, topogeodeetilise alusplaani uuringud), töötanud välja tuulepargi ja taristute projektid ning valmistanud ette tuulepargi liitumist elektrivõrguga. Ehitustööde alustamisega ning liitumislepingu sõlmimisega 2016. aastal liikus projekti elluviimine arendusfaasist ehitusfaasi.
Konkurentide, kellest kõige sõnakamad on olnud Nelja Energia, vennad Sõnajalad ning Raisneri esindajad (Harry Raudvere ja Raigo Sõlg), vastuseis Tootsi projektile tekkis esmakordselt 2016. aastal, kui neile sai selgeks, et Eesti Energia poolt Tootsi ammendunud turbamaardlasse rajatav tuulepark alandab taastuvenergia toetusmäära, mida tuuleenergiale tarbijatelt kogutava raha eest makstakse. Selle takistamistegevuse juurde on osavalt kaasatud ka osa meediast, kes järjepanu konkurentide pahatahtlikke valeväiteid avaldab, mille tulemuseks võib olla avalikkuse eksitusse viimine.
Viimastel aastatel pole Eestis suuremaid tuuleparke rajatud (vt juurdelisatud graafik) ning põhjus selleks on lihtne: hetkel kehtiva toetusskeemi järgi on tuuleenergia toetustele seatud iga-aastane lagi 32 miljonit eurot (53,7 eurot/MWh*600 000 MWh). Tootjate kasum on suurim, kui kõikide toetatavate tuuleparkide elektritoodang kokku ei ületa 600 gigavatt-tundi aastas. Konkurendid eksivad aga ühe väga olulise asjaoluga: taastuvenergia toetuse eesmärk ei ole toetada kindlaksmääratud ettevõtteid kindlaksmääratud mahus. Selle eesmärk on soodustada uute taastuvenergia võimsuste rajamist, mida praegu igati pidurdatakse.
Allikas: Aruanne elektri- ja gaasiturust 2016, konkurentsiamet (lk. 40)
Postimehe artiklis on juttu, et Tootsi tuulepargi tööle asudes toodaks see enamiku Eesti taastuvenergiast. Kahetusväärselt on ka siin eksitud lihtsalt kontrollitava fakti vastu. 2017. aastal toodeti Eestis sõltumatu süsteemihalduri Eleringi andmetel 1620 GWh taastuvelektrit. Tootsi tuulepargi prognoositav aastane toodang on üle 300 GWh ehk vaid viiendik möödunud aastasest Eesti taastuvenergia toodangust.
Koomiliselt ja silmakirjalikult on käitunud vennad Sõnajalad, kes on esialgu nõudnud Tootsi tuulepargi aluse maa enampakkumisele panemist, pärast maa enampakkumisele panemist enampakkumise kohtus vaidlustanud ning samal ajal esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse saada Tootsi tuulepargi rajamiseks endale otsustuskorras eksklusiivne õigus. Samuti on väljaütlemistes viidatud, et kui Eesti Energia kasutaks Tootsi tuulepargi rajamiseks nende tehnoloogiat, siis oleks Eesti Energia sobilik partner küll. Tegutseme Eesti Energias erinevalt meedias hoolega avaldatavatele müütidele ikkagi kehtiva õiguse raames ning meie korraldatavatele hangetele on oodatud osalema kõik tõestatud tehnoloogiat omavad partnerid.
Samuti on vendadel Aidus rajamisel tuulepark, mis on võimsuselt võrreldav Tootsi tuulepargiga. Kui eile saime Postimehest lugeda vandenõuteooriat, et elektrituruseaduses tehti muudatusi Eesti Energia kasuks – kuigi tegelikkuses tulenesid kõnealused muudatused Euroopa Komisjoni riigiabi loast - siis kahjuks jättis ajakirjandus uurimata, mida tähendavad Riigikogus vastuvõetud muudatusettepanekud Sõnajalgade Aidu tuulepargile – nimelt on vennad pingutanud, et nende Aidu tuulepark mahuks samuti kehtiva toetusskeemi alla. Kui Eesti Energial peaks õnnestuma viia lõpule Tootsi tuulepargi rajamine, siis see tähendaks automaatselt Sõnajalgade tuulepargile väiksemat taastuvenergia toetust.
Suurema kärata käib praegu tuulepargi rajamine ka Ida-Virumaal Purtses, kus arendajaks on Tartu Hoiu-laenuühistu, mille eestvedajaks on Harry Raudvere, kes samuti sageli meedias vandenõuteoreetiliste sõnavõttudega esineb ja väidab näiteks, et Eesti Energia suunab muuhulgas ka kaitseministeeriumi tegevust. Tänasest Postimehe loost saame lugeda, et Raudvere partner Raigo Sõlg arvab, et tegelikult suunab Eesti Energia ka sõltumatu põhivõrguettevõtte Eleringi tegevust. Terve mõistusega ja kriitilise mõtlemisega inimesed saavad aru, et selliseid väiteid ei ole tarvis isegi kommenteerida.
Eesti Energia toetab seda, et taastuvenergia areng saaks uue hoo läbi oksjonite, nagu otsustati eile ka riigikogus vastuvõetud elektrituruseaduse muudatustes. Kuid senimaani tegutseme kõigile turuosalistele võrdselt kehtivate mängureeglite järgi. Loodame, et ka ajakirjandus suudab teha uurivat tööd ja ei neela alla kõiki konkse, mis neile ette visatakse.
