Eesti Energia tõrjub eemale Euroopasse tungivat Venemaad
Venemaa tuumaenergeetikuid tabab teine järjestikune ebaõnnestumine, kui Eesti Energia lükkab märtsi lõpus tagasi nende soovi ehitada uus 1000 MW-ne Vene-Eesti merekaabel, et müüa meile Sosnovõi Bori tuumajaamas toodetavat elektrit.
“Meil on Venemaaga praegu õhuliine 1000 MW-le, kuid kasutamist leiab sellest vaevalt kümnendik,” ütles eile Eesti Energia tehnikadirektor Raine Pajo. “Nad tahaksid müüa elektrit edasi Lätisse ja Soome, kuid ma ei näe nende toodangule seal ostjat.”
Kolmandik tarbimisest
Läti ostab kolmandiku vajaminevast elektrienergiast Venemaalt ning vaevalt huvitub selle osatähtsuse suurendamisest, selgitas Pajo. Lätisse eksportimisest on huvitatud ka Eesti Energia, kes katab omakorda kolmandiku naabrite vajadusest.
Mullu tõmbas Soome valitsus kriipsu peale Sosnovõi Bori – Kotka merekaabli ehitamisele.
Vene tuumamonopoli Rosenergoatomi tütarettevõte Baltenergo asutas neli aastat tagasi koostöös soomlastega ühisettevõtte United Power, kuhu kaasas mõjukaid Soome poliitikuid. Näiteks osales ettevõtte nõukogus endine asepeaminister Pertti Salolainen. “Ma lahkusin ettevõttest, kui valitsus tühistas kaabliprojekti, ega saa sellepärast edasisi plaane kommenteerida,” ütles Salolainen.
Nüüd otsivad venelased aktiivselt oma projektile uusi rakendusi. Baltenergo esindajad on varem kinnitanud, et neid huvitab kaabli rajamine nii Eesti ja Soome kui ka otse Sosnovõi Bori ja Rootsi vahele.
Ligi 300 miljoni euro maksumusega kaabliprojekti rahastajaks on Venemaa mõjukas välismajanduspank Vnešekonombank. Soome kaabel pidi valmima 2009. aastaks ning arvestas Euroopa Liidu elektrienergiavajaduse 2010. aasta väljavaatega.
