Eesti Energia tunnistas, et süüdistas kevadises elektrikatkestuses Eleringi ekslikult

 (10)
Eesti Energia elektrijaam
Eesti Energia elektrijaamFoto: TERJE LEPP

Eesti Energia tütarfirma saatis eelmisel nädalal võrguettevõttele Elering kirja, kus tunnistas, et eksis oma kevadises pressiteates, kui süüdistas Balti alajaama 18. mai õhtul aset leidnud elektrikatkestust nii Narva külje all asuva Eesti Elektrijaama 8. ploki kui Enefit280 õlitehase väljalülitumises. Eleringi hallatava alajaama elektrikatkestus põhjustas üksnes õlitehase hädaseiskamise.

„Vastuseks Teie järelpärimisele 28.05 Eesti Elektrijaama 8. energiaploki ja õlitehase väljalülitumise kohta 18. mail teatame järgmist. 8. energiaploki väljalülitumised 18., 23. ja 26. mail 2019 ei ole seotud 18. mail toimunud Eleringi Balti alajaamas toimunud lühise ega muude riketega Eleringi võrgus,” ütleb Enefit Energiatootmine AS-i juhatuse liige Jaanus Rattur Eleringi juhatuse liikmele Kalle Kilgile 18. septembril saadetud kirjas.

Rattur tõdeb, et Eesti Energia pressiteade oli koostatud ekslikult. Nimelt teatas Eesti Energia päev pärast elektrikatkestust Eleringi hallatavas Balti alajaamas, et laupäeva, 18. mai õhtupoolikul Narva, Sillamäe ka Narva-Jõesuu linnad koos lähiümbrusega 2,5-tunniks elektrita jätnud avarii põhjustas ka Eesti Energia ühe energiaploki ja Enefit280 õlitehase hädaseiskamise.

Seotud lood:

Elektrijaama seiskamise põhjustas süsteemi enda rike

Eesti Energia tütarfirma esindaja tunnistab eelmisenädalases kirjas Eleringile, et korduv Eesti Elektrijaama 8. ploki väljalülitumine ja muud reaktiivvõimsuse stabiilsuspiiri ületused on seotud 8. energiaploki enda generaatori ergutussüsteemi UNITROL rikkega.

„Enefit Energiatootmine üritas oma kompetentsiga tuvastada rikke põhjust, kuid seadmete spetsiifikast lähtuvalt olime sunnitud pöörduma generaatori ergutussüsteemi tootja ABB poole rikke põhjuse tuvastamiseks,” põhjendab Rattur, miks rikke põhjuse tegeliku tuvastamisega on nii kaua aega läinud.

„ABB tegi ülevaatuse tulemusena ettepanekud vajalike varosade tellimiseks. Käesolevaks hetkeks on varuosad tellitud ja saabunud,” ütleb Enefit Energiatootmine AS-i juhatuse liige. Ka kinnitab ta, et ettevõte plaanib 8. energiaploki jooksva remondi käigus tõsta generaatori juhtimissüsteemi töökindlust ning vältida analoogseid juhtumeid tulevikus.

Küll aga ütleb Rattur kirja lõpus, et Enefit280 hädaseiskamine 18. mail oli siiski otseselt seotud rikkega Balti alajaamas. „Lühise tulemusel tekkinud pingelang põhjustas Enefit280 keevkihtkolde primaarõhuventilaatori sagedusmuunduri väljalülitumise ja selle tulemusena seiskus kogu õlitehase tootmisprotsess,” kirjeldab ta.

Samas kinnitab Enefit Energiatootmise juhatuse liige, et nii juhtumile järgnenud juurdluse tulemusena kui ka juba töös olnud Enefit280 generaatori võrgutestide tegevusplaani viidi sisse korrigeerivad tegevused, et Enefit280 generaator läbiks lühistesti, millega suurendatakse ka Enefit280 töökindlust.

Avarii põhjustas mitme vea kokkulangemine

Elering ise ütleb Balti alajaama 18. mai avarii põhjuste selgitustes, et selle algne põhjus oli ABB toodetud voolutrafo sisemine lühis ja sellega kaasnenud voolutrafo lõhkemine. Sarnased seadmed on kasutusel ka mitmes teises alajaamas peale Balti alajaama.

Võrguettevõte on avarii järel teostanud täiendava diagnostika sama tüüpi voolutrafodele ka Balti ja Püssi sõlmalajaamas. Ühtlasi on Elering lülitanud järgmise aasta investeeringute eelarvesse sama tüüpi voolutrafode väljavahetamise ülekandevõrgu töökindluse vaatepunktist kõige kriitilisemates ja võimaliku rikke korras kõige suurema mõjuga paikades.

Kuigi elektrikatkestuse algne põhjus oli voolutrafo rike, oleks releekaitse- ja automaatikaseadmed pidanud eraldama rikkis seadme süsteemist ja võimaldama elektrivarustuse üle viia korras seadmetele. Juhtunu uurimise käigus selgus, et probleemiks oli mitme pisivea kokkulangemine, millest ükski eraldi poleks taolist avariid tekitanud. Releekaitse toimis liigselt ega võimaldanud tarbimist automaatselt üle viia.

Avarii järel teostab Elering Balti alajaama 330-kilovoldises jaotlas releekaitseautomaatika järelkontrolli nii teostusele kui konfiguratsioonile. Võrguettevõtte selgituste kohtaselt on releekaitse seadistamine, testimine ja kontroll ülimalt keerukas, eriti pingestatud sõlmalajaamas. Näiteks Balti alajaamas on töös üle 100 erineva releekaitse- ja automaatikaseadme ning igal seadmel on mitusada seadistatavat sätet, mis kõik peavad toimima omavahelises koostöös.

Varasemalt toimunud releekaitse pistelise kontrolli ja töösolevate funktsioonide kontrolli kõrval kontrollib Elering sellest aastast alajaamades releekaitse kõiki funktsioone ning jätkab kõikides ehitatavates alajaamades releekaitse täiskontrolli teostamist.

Lisaks paigaldab Elering reservilülitusautomaatika teatud tüüpi 110-kilovoldise elektrivõrgu lahutuskohtadesse, kus see praegu puudub. Täiendava reservilülitusautomaatika lisamine aitab kiirendada tarbimise taastamist taoliste juhtumite puhul nagu seda oli antud avarii Balti alajaamas.

2026. aastaks saavad kõik alajaamad kaamerad

Kuna Balti alajaama avarii puhul süttis lõhkenud voolutrafost välja voolanud õli ning tekkinud põleng raskendas avarii ulatuse operatiivset väljaselgitamist, paigaldab Elering kõikidesse sõlmalajaamadesse 2020. aasta lõpuks videokaamerad, mis oleksid täiendavaks abivahendiks dispetšerile seadmete seisukorra operatiivsel hindamisel. Kõik ülejäänud Eleringi alajaamad saavad kaamerad 2026. aastaks.

Elering kaalub elektriseadmete avariijärgse pingestamise reeglite muutmist, et kiirendada elektrivarustuse taastamist. Samas nõuab taoliste otsuste tegemine ülekandevõrgu dispetšeri poolt igas võimalikus avariiolukorras täiendavat analüüsi, kuna teatud toimingute vahele jätmisega pingestamise protsessis kaasneb risk rikke laienemiseks ehk kasu asemel võib tekkida hoopis täiendav kahju.