Kuigi keskkonnaameti korralduse eelnõu järgi keeldub amet energiafirmale luba andmast, kuna ettevõttel on täitamata mitmed veeseadusest tulenevad nõuded, pole Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku kinnitusel ametlikku kinnitust keskkonnaametilt taotluse rahuldamise või tagasilükkamise kohta tulnud, kirjutas BNS.

"Hetkel valmistame ette taotlust vee-erikasutusloa kehtivusaja pikendamiseks. Meil on pooleli uuringud, mis valmivad 2014. aasta sügiseks ning soovime loa pikendamist selle ajani, et teha siis kaalutletud otsus," ütles Vennik. "Pärast uuringute läbiviimist tuleb loomulikult kaaluda ka lahenduse majanduslikku otstarbekust."

Venniku sõnul on Eesti Energia keskkonnaametiga sel teemal diskussioonis olnud juba viimased kaks aastat ning erinevatel põhjustel on loa taotlemine lükkunud tänavu aasta lõppu. "Kui erikasutusluba ei pikendata, peame tootmise Linnamäel peatama," sõnas ta.

Keskkonnaministri määruse kohaselt kuulub Jägala jõgi lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Veeseaduse kohaselt tuli lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigule ehitatud paisul tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks.

Keskkonnaametil puudub nimetatud sätte rakendamise või sätte rakendamise tähtaja pikendamise osas kaalutlusõigus. Vastav veeseaduse nõue jõustus 2009. aasta alguses, see kohaldub ka Linnamäe paisule ning Eesti Energial oli tegevuse kehtiva seadusandlusega kooskõlla viimiseks aega ligikaudu neli aastat, seisab keskkonnameti eelnõus.

Venniku sõnul koostas Eesti Energia 2011. aastal kalatrepi eelprojekti ja esitas kaasrahastamise taotluse SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele. "Taotlus küll rahuldati, ent kalatrepi rajamisega ei alustatud, kuna polnud selge, kas kalatrepp annab soovitud tulemuse," ütles ta.

Ettevõte leiab Venniku sõnul, et kalapääsu rajamise või mitterajamise otsuse langetamisel tuleb arvestada kalaekspertide arvamust. "Mavese kalaeksperdid viisid läbi analüüsid, et teha kindlaks, kas kalatrepp toimiks - tulemused näitasid, et see oleks Jägala jõel väheefektiivne lahendus, mille töölehakkamine on ebatõenäoline," rääkis Vennik.

Kalapääsu rajamise alternatiivideks on kompenseerimismehhanismide, näiteks uuete koelmualade loomine, rakendamine või jaamas elektritootmise lõpetamine, ütles Vennik. Kui erikasutusluba ei pikendata, peab Eesti Energia tootmise peatama. Sellega kaasneks tammi avamine ja paisjärve likvideerimine.

"Esimese lahenduse eelduseks on põhjalikud uuringud Jägala jõel, milles selgitatakse välja, kas Linnamäe tammist ligikaudu kaks kilomeetrit ülesvoolu jääva veekogu tingimused on üldse kaitstavatele kaladele sobilikud. Need uuringud valmivad 2014. aasta sügiseks," sõnas Vennik.

"Kuna rajatis on oluline kohalikule kogukonnale kui puhkepiirkond, siis kaalume kõiki lahendusi erilise tähelepanuga ning kanname hoolt selle eest, et kaasaksime kõiki osapooli," lisas ta.

Linnamäe on suuruselt Eesti suurim hüdroelektrijaam ja võimsuselt teine hüdroelektrijaam. Jaama võimsus on 1,15 megavatti, aastas toodab see ligikaudu 6000 megavatt-tundi elektrit, millest jätkub ligikaudu 3000 majapidamise tarbeks.

Tänavu on Eesti Energia Linnamäel tootnud pisut üle 4 gigavatt-tunni elektrit.