Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et madalam käive ja väiksem kasuminumber on tingitud energiaturgude madalatest hindadest.

„Oleme Eesti Energias möödunud aastal tõsiselt pingutanud selle nimel, et ettevõtte tegevust efektiivsemaks muuta ja kulusid kärpida,“ rääkis Avila.

„Näiteks ärikuludelt oleme võrreldes 2014. aastaga kokku hoidnud 63 miljonit eurot ehk 11%. Meid on aidanud efektiivsemad lahendused ja muuhulgas paindlik elektritootmine Narva elektrijaamades, kus kallimate hindadega tundidel oleme hulgiturule müünud rohkem ja madalama hinna puhul vähem elektrit,“ kirjeldas Avila. Elektri hind langes 2015. aastal Nord Pool’i elektribörsi Eesti piirkonnas 17% ning nafta maailmaturuhind 37%.

Eesti Energia müüs möödunud aastal kokku 7,2 teravatt-tundi elektrienergiat, mida on 21% vähem, kui 2014. aastal. Madalama müügi tingisid elektrituru langenud hinnad. „Elektri tootmise valdkonnas võib esile tõsta nii tuulest kui ka jäätmetest toodetud energiat, kus mõlema puhul tegime rekordilise tulemuse,“ kommenteeris Avila.

Eesti Energia tootis möödunud aastal neljas tuulikupargis kokku 223 gigavatt-tundi elektrit, mis moodustab kolmandiku Eesti 2015. aasta tuuleenergia toodangust. Iru jäätmeenergiaplokis toodeti prügist 270 gigavatt-tundi soojust ning 128 gigavatt-tundi elektrit.

Rekordilise tulemuse tegime põlevkiviõli müügis, 2015. aastal müüsime 315 000 tonni põlevkiviõli. Põlevkiviõli tootmisel on järjest suurem roll Enefit280 õlitehasel, mille toodang moodustas möödunud aastal üle 40% kontserni õli kogutoodangust.

Kontsern investeeris möödunud aastal 246 miljonit eurot, mida on varasema aastaga võrreldes 11% vähem. Suurimatest projektidest on Auvere elektrijaama juhtimine ehitajalt üle võetud ning jaama lõplik vastuvõtmine General Electric’ult peaks toimuma käesoleva aasta esimeses pooles.

Teine suurem investeerimisobjekt on elektri jaotusvõrk, kuhu möödunud aastal paigutati töökindluse tõstmiseks ja kaugloetavatele arvestitele üleminekuks 93 miljonit eurot.

Käesoleva aasta algusest rakendusid Euroopa Liidu karmistunud keskkonnanõuded. Loodust säästvama tootmise nimel on Narva elektrijaamad viimaste aastate jooksul investeerinud 134 miljonit eurot, mille tulemusel on kordades vähenenud õhku paisatavate lämmastik- ja väävelühendite ning tahkete osakeste hulk.

2015. aastal maksis Eesti Energia omanikule 62 miljonit eurot netodividende. Töömaksudena ja aktsiididena jõudis riigieelarvesse 65 miljonit eurot, sellele lisandus 28 miljonit eurot ressursi- ja 30 miljonit saastetasu.

2015. aastal tuli Eesti Energial peamiselt madalate energiahindade tõttu alla hinnata osa ettevõtte varade väärtusest. Alla hinnati Auvere elektrijaama varasid 39,6 miljoni ja Utah projekti varasid 26 miljoni euro võrra. Lisaks hinnati alla Jordaania õliprojektile antud laen summas 11 mln eurot.

Jordaania õliprojektile antud laen ei ole seotud Jordaaniasse elektrijaama ja põlevkivikarjääri rajamise projektiga, mille rahastamistegevuste lõpuleviimine peaks toimuma käesoleva aasta esimeses pooles. Varade väärtuse ümberhindamine vähendas Eesti Energia puhaskasumit 76 miljoni euro võrra.