KOMMENTAAR

ARDO HANSSON

Vaatamata Eesti Tubaka (ET) küllalt jõhkratele võtetele jäi valitsus siiski esialgsele seisukohale ühtlustada ja tõsta tubakaaktsiisi. ET viis ellu ähvarduse lõpetada siin tubaka tootmine, seetõttu on järelkaja olnud negatiivne. Mina olen hoopis vastupidisel arvamusel.

Valitsuse iga otsuse puhul on nii võitjaid kui kaotajaid. Sellepärast peab neid otsuseid hindama mitte üksiku tootja või tarbija seisukohast, vaid terve ühiskonna vaatevinklist. Sellest lähtudes näitas meile vähemalt see valitsuse otsus tervet mõistust ning Eesti kasvavat enesekindlust.

Seni oli terve mõistuse vastane fakt, et ajal, kui eestlased on mures negatiivse loomuliku iibe pärast, soodustasid tubakaaktsiisi määrad just tervisele kõige kahjulikumate tubakatoodete tarbimist. See, et valitsuse otsuse tõttu kasvasid kõige rohkem filtriteta sigarettide hinnad, pole ühiskonna seisukohast probleem vaid lahendus. Eesti rahva tervise ohverdamine ühe ettevõtte kasumiaruande parandamise nimel oleks olnud lubamatu.

Teiseks näitas see samm valitsuse põhimõttekindlust ja üldiste turuprintsiipide järgimist. Riigi roll turumajanduses on ühtsete mängureeglite kehtestamine kõikidele tarbijatele ja ettevõtetele. Väikeses riigis, kus loomulik konkurents on piiratud ja turu monopoliseerimise oht küllaltki suur, on eriti tähtis luua tingimusi, mis sunnivad tootjaid omavahel maksimaalselt konkureerima.

Uks lobbistide nina ees kinni

Eesti riik ei tohi muutuda "sotsiaalabi fondiks" ettevõtjate ebaõnnestunud projektide kahjumite katmisel. See kehtib nii välisinvestorite kui ka suuremaid eritingimusi nõudvate kodumaiste kapitalistide suhtes. Liigselt poputatud ettevõtja unustab nii tarbija kui maksumaksja. Kui valitsus hakkaks iga ettevõtja nutulaulu ära kuulama ja nõudmistele alati vastu tulema, muutuks meie maksusüsteem ülikomplitseerituks ja riigieelarve oleks peatselt lõhki. Niiviisi edasi tegutsedes jõuaksime varsti plaanimajandusse tagasi. Seetõttu peaksid võimukoridoride uksed olema igale lobbistile suletud.

Valitsuse suutlikkus shantaazhile vastu seista näitas tegelikult, kui kaugele on Eesti viimaste aastatega arenenud ja kui palju on kasvanud meie enesekindlus. Mõne aasta eest kasutas teine Rootsi firma IKEA samalaadseid ähvardusi oma huvide kaitsmiseks. Siis olime alles etapis, kus Eesti maine polnud veel välja kujunenud ja väliskapitali suurt sisse ei voolanud. Nendes tingimustes oleks isegi täiesti õigustatud vastuseis ähvardustele võinud Eestile tuua kahju.

Välisinvestorite erinevad huvid

Tänaseks on meil probleemiks pigem liigne väliskapitali sissevool, mis suurendab rahamassi ja seega inflatsiooni. Väliskapitali ülepakkumise tingimustes võime survele julgelt vastu seista. Kui tubakaaktsiisi ühtlustamine peletabki eemale mõned võimalikud välisinvestorid, kelle huvi Eesti vastu sõltus soodsate "kasvuhoonetingimuste" väljakauplemisest, tuleb see meile ainult kasuks. Neid investoreid, kellel on loomulik huvi Eesti vastu ja kes ei oota mingeid eritingimusi, see otsus ainult julgustab.

Tubakaaktsiisi episood näitab veelkord, et välisinvesteeringutesse tuleb suhtuda kainelt. Nagu kodumaised investeeringudki toob enamik neist suurt kasu, mõni aga pikaajalist kahju. Enamikul juhtudel selgub nende otstarbekus alles mõne aja pärast. Aga kui välisinvestori põhiline huvi näib olevat Eesti turu monopoliseerimine, tülika konkurendi kõrvaldamine või käpa alla saamine, ei tohiks me liigselt sinisilmsed olla.

Keskerakonna juhid kritiseerisid hariduspoliitikat

Keskerakonna noortekogu RECTE haridusalasel konverentsil esinenud erakonna juhid kritiseerisid laupäeval riigi hariduspoliitikat, mille tulemusena ei suuda üha enam lapsevanemaid oma lapsi koolitada.

Erakonna aseesimees Peeter Kreitzberg juhtis Tartus toimunud konverentsil tähelepanu haridussüsteemis süvenevale kriisile, mis seondub selle rahastamise aluste muutmisega, ütles erakonna juhatuse liige Tõnu Kauba. Kauba sõnul teatas Kreitzberg, et üha rohkem on vanemaid, kes ei suuda majanduslikel põhjustel oma lapsi koolitada. Endise haridusministri Kreitzbergi sõnul on riik võlgu nii õpetajate kui õpilaste ees ja ei püüagi noorte õpetajate lahkumisele koolist piiri panna.

Erakonna esimees Edgar Savisaar märkis Kauba sõnul, et viimastel aastatel on Eesti justkui suure eksperimendi baas, kus toimub hariduse diferentseerumine eeskätt vanemate rahakoti järgi. Savisaar ennustas, et lähiajal muutub tõsiseimaks probleemiks töökohtade kriis, sest praegu haridust omandavad noored ei leia töökohti, sest eelmine põlvkond on need äsja saanud. "Riigi eraldumine haridusest ja intelligentsist on tekitanud olukorra, kus suuremad kaotajad majandusreformide tõttu on intelligentsi esindajad," lausus Savisaar.

Erakonna liige Tõnu Kauba viitas konverentsil avaliku arvamuse uuringutele, mis näitavad süvenevat elanikegruppide diferentseerumist. "Eesti keelt emakeelena mitterääkivate isikute huvide maailm kaugeneb eestlaste omast ja selle tulemusena tekib üha enam riigile ebalojaalseid kodanikke," lausus Kauba RECTE konverentsil.

Keskerakonna noortekogusse kuulub umbes sadaviiskümmend liiget, kes käivad regulaarselt koos.

Baltic News Service