Eesti esimene GSM-võrk sai täna 12-aastaseks
„12 aastat on vähem kui pool inimpõlve, ometigi ei meenu meile enam paljud Eesti elu puudutanud sündmused üheksakümnendate keskpaigast – see kõik oli kas väga ammu või on ühiskonna areng olnud väga kiire. Telekommunikatsioon vallas on arengud olnud aga veelgi kiiremad,” lausus Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen. „Kui Tallinnas 1995 toimunud mobiilside arengut käsitleval konverentsil tõdeti, et keegi ei tea, mis täpselt toimub mobiilsides aastaks 2010, siis nii see täpselt ongi läinud.”
Sami Seppäneni sõnul on hinnasuhe võrreldes 12-aasta taguse ajaga, kui mobiiltelefoni poehind oli umbes 7000 krooni ja keskmine palk 2400 krooni, muutunud praeguseks sisuliselt vastupidiseks: „Rääkimata juba muutustest uute teenuste ning levi- ja kõnekvaliteedi osas – Elisa pakub alates mullusest suvest ülikiiret Internetti, avasime oma 3,5G võrgu ning mobiilne kontor pole Eestis enam ammu võõrsõnaks.”
„Mobiiltelefon on praegu 80% Eesti peredest, seda nii linnas kui maal. Iga Eestimaa elanik teeb mobiilivõrgus keskmiselt päevas kolm üheminutist kõnet – see on muljetavaldav näitaja, mis pole ainult odavnevate kõnehindade, vaid ka olemasoleva leviala teene,” tõdes Sami Seppänen.
Eesti esimene GSM-kõne toimus Radiolinja, tänase Elisa GSM-võrgus 1994. aasta 29. novembril ja toimiv GSM-võrk Eestis rajati maailma ajaloos rekordiliselt lühikese ajaga, kõigest poole aastaga. Uues GSM-võrgus oli esimeste klientide hulgas president Lennart Meri, teatas Elisa.
