Eesti ettevõtete tagasihoidlik uuendusmeelsus paneb riigi uusi lahendusi otsima
Täna esitletud Eesti ettevõtluse uuendusmeelsuse uuring tõi välja, et ettevõtted pole kuigi uuendusmeelsed, sest puudub oskus ära tunda turusignaale ja -võimalusi ning ei osata näha innovatsiooni mõju ettevõtte majandusnäitajatele, teatas majandusministeerium.
Ettevõtlusministri Liisa Oviiri sõnul on üheks võimaluseks innovatsiooni tõsta, kuulumine erinevatesse võrgustikesse, nagu näiteks klastrid või teadusarenduskeskused. Vastamist vajab küsimus, kas kuulutakse õigetesse võrgustikesse või miks pole tänased võrgustikud ettevõtja jaoks piisavalt atraktiivsed.
Lisaks sellele tuleb ettevõtetel mõista, et probleeme ei saa lahendada üksnes toetuse andmisega.
„Ettevõtjate seas on visa murduma arusaam, et probleemi tekkimisel, saab seda lahendada üksnes rahalise toetuse pakkumisega. Takistuste kõrvaldamiseks on vaja erinevaid võimalusi, mis ei tähenda alati toetuse andmist. Näiteks saab riik tehnoloogiaettevõtetele uusi turuvõimalusi luua sellega, et ühines Euroopa Kosmoseagentuuriga avades nii institutsionaalse turu,“ ütles Oviir.
Uuendusmeelsusega paistab teistest paremini silma IT-sektor, kuid enamasti innovatsioon sinna jääbki ega loo väärtust teistest tööstusharudes. Seega tuleks jõulisemalt tegeleda sellega, et Eesti IT-sektori võimekus looks lisaväärtust ka tööstussektoris ning muudaks uuenduslikumaks ka tööstusettevõtted.
Kuna ettevõtted erinevad oma ärimudelite ja arengustaadiumite poolest väga palju, tuleb mõista, et riigil pole pakkuda universaalset lahendust, mis kõrvaldab arengutakistuse kõikides sektorites samamoodi.
Seega peaks riigi tugi ja riigi pakutavad lahendused olema mitmekesised arvestades ettevõtja valdkonda, ärimudelit ja arengustaadiumit. Ühtlasi on vaja rohkem pildile tuua häid näiteid edukast koostööst ja institutsionaalsest ekspordist, et aidata ettevõtjatel näha uusi turuvõimalusi.
