Eesti ettevõtja – pigem kogemustega alpinist kui parkuurija

 (1)
Casabella
VäikeettevõtlusFOTO: KRISTO NURMIS

Kellega ettevõtlusest ka ei räägiks, ühes on kõik ühel meelel – ilma ettevõtlike inimesteta ei saaks toimida ei riik ega omavalitsused, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Ettevõtlusleht.

Eesti ettevõtja võib omada ja juhtida ühemehe osaühingut või börsifirmat, maksta palka sadadele töötajatele või käia ettevõtluse kõrvalt tööl, et ära elada ja vajadusel ettevõttessegi panustada.

„Eesti ettevõtja peegeldab meie riiki ja elanikke – ta on töökas, uuendusmeelne, vahel natuke pahur, aga kokkuvõttes saame nende üle uhked olla. Eesti ettevõtja on nutikas – väikese turu tingimustes peavad ettevõtjad olema leidlikud, et naaberriikide ettevõtjatega teiste turgude pärast võistelda,” hindab ettevõtlusminister Liisa Oviir.

EVEA tegevdirektor Raivo Altmets küsib intervjuu algul mõtlikult, kuidas mahutada ühe mütsi alla vabal ajal Haapsalu salle kuduv õppejõud ja hakkaja start-upper – aga mõlemad on ju vaieldamatult ettevõtjad.

„On ettevõtjaid, kes säilitavad meie pärandkultuuri ja on neid, kes on avatud innovatsioonile ning kõigele uuenduslikule. Mõlemaid on Eestile väga vaja,” hindab Altmets.

117 000 erinevat ettevõtet

Euroopa Komisjon jagab ettevõtted gruppidesse suuruse järgi. Ühe kuni üheksa töötajaga firmad on mikroettevõtted, väikeettevõtetes töötab alla viiekümne inimese ja keskmistes on kuni 250 inimest. Sealt edasi saab rääkida suurtest ettevõtetest. Eestis on enamik ettevõtteid nende kriteeriumide järgi mikroettevõtted.

Mida näitab statistika? Statistikaameti andmetel on Eestis eelmise aasta seisuga 195 suurt ettevõtet, neist ligi 70% Harjumaal. Kokku oli Statistikaameti andmetel 2015. aastal ligi 117 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mida on 16 000 võrra enam kui kümme aastat tagasi.

Ettevõtetest oli äriühinguid ligi 91 000 ja FIE-sid üle 26 000. Äriühingute arv on aastatega kasvanud, kuid FIE-de hulk järjest väheneb. Enamik (93%) oli alla kümne töötajaga ettevõtted.

Tavapäraselt oli kõige enam kaubandusettevõtteid (18%), kuid nende osatähtsus on viimase kümne aastaga vähenenud – 2005. aastal moodustasid kaubandusettevõtted 22% kõikidest ettevõtetest. Samas näiteks info- ja sideettevõtete osatähtsus kasvab – kümme aastat tagasi oli neid ligi 1600 (3% kõikidest ettevõtetest), 2015. aastaks aga üle 5700 (5% kõikidest ettevõtetest).

Üle poole ettevõtjatest asub Harjumaal ja pealinnas – kümme aastat tagasi 52%, kuid 2015. aastal juba 54% ettevõtete koguarvust.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõmbab suurt numbrit tublisti väiksemaks ning eelistab rääkida ettevõtetest, mis maksavad igal kuul tööjõumakse ning deklareerivad reaalset käivet. Selliseid on Eestis 50 000.

Selles, et valdavalt on Eesti ettevõtted Euroopa mõistes mikrod – kuni 10 töötajat, on ta statistikutega kindlalt ühel meelel.

„Peamiselt tegutsevad Eesti ettevõtjad tööstus- ja kaubandusvaldkondades ning jõudsalt on kasvanud ka teenusettevõtete arv. Üle poole Eestis registreeritud ettevõtetest asuvad Harjumaal, sh Tallinnas, kuid nagu tavaliselt ikka, on paljude tegevus üle-eestiline,” märgib Mait Palts.

„Umbes samasugune jaotus, nagu statistiliselt üle Eesti, joonistub välja ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni liikmeskonnast,” nõustub EVEA tegevdirektor Raivo Altmets.

Kogemused ja vastutus

„Eesti ettevõtlus on tegelikult veel väga noor, saame ju rääkida ainult veerandsajandist. Võrreldes Skandinaavia või Lääne-Euroopa riikidega oleme sisuliselt veel start-up staadiumis. Aga seda uhkemad saame olla, sest meie ärikultuur on hea, ettevõtted suudavad eksportida ja maine ei jää „vanadele" riikidele enam alla,” arutleb Liisa Oviir.

Mait Paltsi hinnangul on meie ettevõtjad enamasti iseõppijad ning majandusteooria põhitõed on sageli omandatud kogemuste kaudu. „Eesti ettevõtja on pigem kogemustega alpinist kui parkuurija,” võrdleb ta.

„Alati ei lähe kõik ülesmäge ning majanduskriisid on muutnud meid ettevaatlikemaks. Kuigi ettevõtjad on visad ja siht on üles, ollakse siiski teadlikud sellestki, et ettevaatamatusest tekkinud kukkumine võib kurvalt lõppeda. Ettevõtja riskib enamasti ühel või teisel moel ikka oma rahaga ning see muudab ettevaatlikuks, sest vastutus on suur. Seda suuremaks muutub vastutus, kui sul on ka töötajad ja kohustused klientide ees. Eesti ettevõtja mõistab, et kohustusi tuleb täita,” räägib Palts.

Eesti ettevõtjate kõrgele vastutusmäärale viitab ka Raivo Altmets. „Valdav osa ettevõtjatest on parim osa Eestist,” ütleb ta veendunult ning selgitab, et ettevõtjad on oma rollist ühiskonnas ja vastutusest nii iseenda, oma töötajate kui ka riigi ees teadlikud ning pingutavad palju, et sellega toime tulla.

Ettevõtlik meel vajab vabadust

Samas suurendab see vastutus ka kriitilisust. „Pidev efektiivsuse otsimine sunnib keskenduma põhitegevusele. Siit ka ettevõtja suurim mure – kasvav bürokraatia. Iga töötund mõne aruande või loataotluse täitmiseks tähendab kaotatud aega tootmiselt või müügilt. Need on aga tegevused, millest ettevõtja teenib tulu, maksab palgad ja maksud. Seepärast tervitavad ettevõtjad kõike, mis aitavad bürokraatiat vähendada ning suhtuvad äärmiselt negatiivselt kõigesse, mis seda juurde toodavad,” hindab Mait Palts ja lisab: „Ettevõtjad mõistavad, et maksud vajavad maksmist, kuid ei salli, kui maksutulude ümberjagamine toimub arusaamatult või riigi sekkumist ettevõtlusesse suurendavalt.

Näited riigikapitalismi kasvust ei aita kindlasti ettevõtjaid juurde tekitada ega pane kedagi rohkem pingutama. Vastupidi. Ettevõtlust edendada ja majandust kasvatada aitab suurem vabadus enda tegevuse üle ise otsustada ning tehtu eest vastutada. Eesti ettevõtja ei ole kunagi soovinud, et riik tema eest otsustaks, käsiks ja keelaks. Lastes ettevõtja loovusel lennata, sünnitame uusi maailma vallutavaid ideid.”

Maaettevõtja säilitab kogukonna

Ettevõtjate panusest ja olulisusest kogukonnale räägivad meeleldi ka omavalitsuste juhid – Tallinnast Saaremaa, Narva ja Missoni. Kui on ettevõtjaid, kes suudavad iseendale tööd anda, sealt edasi juba ehk ka teistele, on lootust, et kogukond jääb püsima ning areng on tagatud.

„Suurtest linnadest eemal on väikeettevõtlus praktiliselt ainus võimalus enesele ise töökoht luua ja sissetulekut teenida,” märgib Kose vallavanem Merle Pussak ning lisab: „Väikeettevõtlus maal ei pea tekitama uusi miljonäre. Palju suurem maaettevõtluse väärtus on see, kui võimaldab peredel maapiirkonda elama jääda ning laseb tekkida kohalikul elujõulisel kogukonnal.”

Sama sõnumi edastas Põlvas õpilastega kohtudes start-up ettevõtja, Funderbeami asutaja ja tegevjuht, Kaidi Ruusalepp: „Alati ei pea ettevõte vallutama maailma, koduküla kohvik on ettevõtlikkuse mõistes samaväärne,” kinnitab ta.

Ekspressi konverents 2020