Eesti ettevõtjad kutsuvad üles ratsionaalsusele: see veel puudub, et mina hakkaks paanikat külvama!
Samal ajal kui analüütikud maalivad koroonaviiruse ja naftasõja tõttu üha mustemaid pilte sellest, kuhu Euroopa majandus suundub, kutsuvad Eesti ettevõtjad üles ratsionaalsusele.
Briti panga HSBC ökonomistid ütlesid eile, et euroliidu majanduslangus näib vältimatu. Kõige negatiivsema stsenaariumi korral kukub liidus toodang esimeses kvartalis 0,4% ja järgmise kolme kuu jooksul veel 1%. Analüüsi juures olevalt kaardilt nähtub, et üks haavatavamaid piirkondi on Eesti.
Samal ajal tõi rahvusvaheline krediidikindlustusettevõte Coface esile, et Hiinast tuleva impordi vähenemine võib kaasa tuua tarnešoki. Balti riikidest tabaks see kõige tugevamalt Eestit, eriti meie elektroonika- ja masinatööstust.
Tarneahelad on probleem
Graanul Investi suuromanik ja juht Raul Kirjanen ütles, et praegu ja veelgi enam tulevikus on tegu rahvusvahelise probleemiga. „Eks kõik inimeste liikumise ja meelelahutusega seotud sektorid saavad kõvasti pihta, aga minu meelest on kõige suurem oht ülitihedalt integreeritud tarneahelate võimalikud häired. Need on riskid, millega praegu tuleb tegeleda,” kommenteeris ta.
„Kaupade impordi 9% vähenemise taga jaanuaris olid peamiselt tootmissisendid. Kui mõned üksikud kuud välja jätta, on nende import olnud languses juba möödunud aasta kevadest saadik ja viimastel kuudel on nende langus isegi süvenenud,” tõi Mertsina esile.
Rahvusvahelise elektroonikatööstuse InCap Corporation juht Otto-Richard Pukk ei näe koroonaviiruse teemat nii mustades toonides. Ta nõustub, et tööstust mõjutab Aasia, sest paljud komponendid tarnitakse sealt, kuid samas jäi viiruse kõrgaeg seal Hiina uue aasta pidustuste kanti.
Sügavast kriisist ennatlik rääkida
Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et sügavast ülemaailmsest majanduskriisist rääkida on ennatlik, aga ettevõtted peavad praegu esimesest šokist toibuma ning mõtlema ratsionaalselt ja rahulikult.
„Koroonahirmust tulenev šokk ja selle mõju on praegu suurem kui haiguspuhangu otsene mõju. Ettevõtjate jaoks on praegu kõige tähtsam hoida rahu ja planeerida järgnevaid tegevusi, nii et oleksime valmis võimalikeks negatiivseteks tulemusteks,” ütles Palts. Ta nentis, et praegu on sektoreid ja ettevõtteid, kel on väga raske, ja neid tuleb juurde, kui viiruse leviku peatamiseks mõeldud abinõud muutuvad karmimaks. Ent see ei tähendavat veel üldist kriisi.
Ettevõtja Neinar Seli sõnul on liiga vara öelda, mida viiruse levik kaasa toob. Keegi ei tea, kaua see kestab. „Paanikat ei ole vaja. Iga inimene peab mõtlema, mida ta teha saab, ja veel olulisem, mida ta tegemata peab jätma,” ütles Seli. Ta lisas, et kõige suurema löögi saavad tööstused, kus tooted koosnevad tuhandetest juppidest, ja kui ühte neist ei ole, siis jääb liin seisma. „Kui suure resonantsi annab see kogu majandusele, oleneb sellest, kui kaua viirus levib. Tuleb elada päev ja nädal korraga,” tõdes Seli.
Tegelik mõju selgub hiljem
Logistikaettevõtte DSV regionaaldirektor Alvar Tõruke ütles esmalt, et põhjapanevaid järeldusi on vara teha ja praegu kaubad liiguvad. Ta usub, et viiruse tegelikku mõju on Euroopas näha ehk alles nädala pärast.
„2020. aasta on murrangu aasta. Kui vähe või palju keegi pihta saab, seda ei tea, aga see on uus reaalsus. See veel puudus, et mina hakkan lisaks paanikat külvama, seda teevad teised. Pangad on väga tähelepanelikud. Ei välista, et nad reageerivad ja võivad hakata laene tagasi kutsuma või nõuavad näiteks lisatagatisi,” rääkis Rüütel. Ta lisas, et kinnisvara ostmist kaaluda on praegustes tingimustes tegelikult igati hea. Liigseid riske ei maksa võtta ja ega pangad vägisi laene annagi nagu enne eelmist kriisi.