Täna tutvustas möödunud aastal Eesti turule sisenenud kindlustusettevõte PZU Grupp sügisel Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete juhtide seas läbi viidud kindlustusturu teemalist uuringut.

Eesti ettevõtjad näevad oma ärile suurimat ohtu üldises majanduslikus olukorras, seda võrdluses teiste teguritega. Nii vastas 37 protsenti küsitletutest. Ent see ei pruugi tähendada, et majanduslik olukord oleks ettevõtjatele iseenesest murettekitav.

„See võib tulla üllatusena, sest üldiselt olete harjunud hindama oma majanduslikku olukorda heaks,“ kommenteeris tulemusi PZU Lietuva juht Marius Jundulas. „Kuid teisalt jällegi võib nähtu tähendada, et Eesti ettevõtjad ei näe riske muudes kohalikes faktorites ning nende väljavaadet mõjutab ennekõike ja ainult majanduse üldine konjunktuur. Kui see on nii, on Eestil taas põhjust rahul olla,“ lisas ta.

Näiteks lätlased näevad majanduse kõrval suure ohuna oma ettevõttele partnerite ja kolmandate osapoolte käitumist (19% vastanutest), eestlased seda ei karda (0,4%).

Eesti väikeste ettevõtete seas on päris suur mittekindlustatute osakaal – 32,2 protsenti. Palju parem ei ole olukord ka Lätis, kus see protsent on 27,9, kuid märksa madalam on mittekindlustatuste osakaal Leedus - 8,1% protsenti. Seevastu suurettevõtete seas ei leidunud kolmes Balti riigis küsitluste seas ühtegi ärijuhti, kes poleks oma ettevõtet kindlustanud.

Eesti ettevõtete juhid hindavad väga kõrgelt oma perekonna kindlustamist - koguni 32 protsenti vastas, et nende arvates on perekonna kindlustamine kõige tähtsam. 55 protsenti leidis, et ühtviisi oluline on nii perekonna kui ka ettevõtte kindlustamine. Leedus olid need numbrid vastavalt 17 protsenti ja 69 protsenti ning Lätis 15 ja 76 protsenti.

„Ettevõtjate kindlustunde ja kindlustusalane uuring näitab, et pea kõikides valdkondades tunnevad eestlased end Balti naabritest turvalisemalt. Sellel on kindlasti laiem positiivne tähendus - Eestis on valdavalt hea äriga tegeleda ning ettevõtte käekäiku mõjutab ennekõike äri ise ning üldine majanduskeskkond,” ütles PZU Lietuva Eesti filiaali direktor Mihkel Uibopuu.

Eesti kindlustusturul on võrreldes naaberturgudega ka selgeid omapärasid. “Tulenevalt seadusandlusest on Eesti ettevõtete seas tsiviilvastutuskindlustust vähem kui Lätis või Leedus. Samas aga on Eestis kinnistuomanikele selged nõudmised, mis soodustavad tsiviilkahjude vastu kindlustamist - küllap tulenevalt kurbadest juhtumitest, kus kolmandad osapooled saavad õnnetusjuhtumites kannatada,” lisas Uibopuu.

Osaliselt on Eesti ettevõtete väiksem aktiivsus kindlustustoodete kasutamisel seotud sellega, et need lihtsalt ei võta arvesse kõiki vajadusi.

“Näeme ebakõla turul pakutavate toodete ja reaalsete vajaduste vahel iga päev. Kuigi kindlasti on kliendisõbralikematele lähenemistele ruumi ka kohustuslike toodete osas, on ennekõike palju võimalik ära teha vabatahtlike kindlustustoodete sees, eelkõige muuta need oma ülesehituselt ja funktsionaalselt klientide vajadusi rohkem arvestavaiks. Kavatseme ise sellel aastal mitme sellise tootega üllatada,” lausus Uibopuu.

Uuringus osales 604 ettevõtte juhti, neist 200 Eestist. Uuring viidi läbi intervjuude meetodil ning Eestis oli uuringu läbiviijaks Ariko.