Ettevõtjate hinnangul pärsivad nende tegevust üldisest majandusolukorrast tulenevad probleemid nagu suur maksukoormus, turu leidmine, arvete maksmatajätmine klientide poolt ja finantsvahendite kättesaadavus, veidi vähemal määral olukord tööturul.

Üldise nõrgenenud finantskeskkonna taustal on järjest enam neid ettevõtjaid, kes vajaks ettevõtte äritegevuse arendamiseks lisarahastamist. Võrreldes varasemaga on ettevõtjad kasutanud või soovivad kasutada lisafinantseerimist palju aktiivsemalt. Kui varasematel aastatel vajas lisarahastust ligikaudu 1/3 VKEdest, siis 2011. aastal oli see vajadus ligi 2/3 ettevõtetest.

„Uuringust tulenevat teavet kasutame järgmise SF perioodi meetmete disainimisel ja paljut saadud tagasisidest oleme juba ka arvesse võtnud – näiteks peatselt on käivitumas EASi uuenenud veeb, mis võtab arvesse ettevõtjate soove ja vajadusi,“ selgitas EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Ettevõtjate arusaam heast riiklikust tugisüsteemist on muutunud. EASis oleme täheldanud, et kasvanud on eeskätt ettevõtjate huvi meie omatoodete vastu – huvitutakse koolitustest, valdkondlikust nõust, mentorvõrgustikust, vähem lihtsalt toetustest kui sellistest,“ ütles Burnašev.

Ettevõtted, kus on üle 10 töötaja, kasutavad lisarahastuse allikatena peamiselt finantssektori teenuseid –pangalaene ja liisingut. Senisest rohkem on aga kasvanud laenuvõtmine perekonnalt ja sõpradelt, seda kasutavad peamiselt mikroettevõtted ja FIEd.

„Murettekitav on ettevõtjate suhtumine koostöösse teiste ettevõtete ja ettevõtteväliste investoritega,“ toob esile uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Mari Rell, ning lisab, et ettevõtetevahelise koostöö peamise takistusena tuuakse välja soovi säilitada sõltumatus. „Kuigi ligi kolmandik ettevõtjaid leiab, et praegune kapitaliseeritus ei ole piisav selleks, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng, ei nähta koostöös võimalust oma äritegevuse arendamiseks ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks,“ selgitab Rell.

Tööturu olukorda hinnates peavad ettevõtjad endiselt oluliseks takistuseks kvalifitseeritud spetsialistide nappust. Praxise majanduspoliitika analüütiku, analüüsi autori, Risto Kaarna sõnul näitab uuring, et vaatamata tööturu olukorra paranemisele tööjõupakkumise osas, pidas 2011. aastal lausa 70% ettevõtjatest tippspetsialisti leidmist raskeks, 2005. aastal oli see 46%.

Vähenenud on ekspordiga tegelevate väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal, ekspordiga tegeleb ligi veerand VKEdest. Oma tooteid ja teenuseid ekspordivad peamiselt ettevõtted, kus töötajate arv on enam kui 10 ning tegevusaladest on esikohal töötlev tööstus. Enam on eksportööre välisosalusega ettevõtete seas. Kaarna sõnul tunnevad need ettevõtted, kes on suutnud ekspordi säilitada, ennast kindlamalt ja on suutnud viimastel aastatel ekspordikäibe osakaalu müügituludes kasvatada.

Uuringust saab järeldada, et Eesti ettevõtjad on endiselt suhteliselt enesekindlad ja loevad välisturgudel peamiseks konkurentsieelisteks toodete ja teenuste kõrget kvaliteeti, eelisena kasutatakse endiselt ära odavat sisendite hinda. „Võrreldes varasemate aastatega tunnetavad ettevõtjad, et Eesti soodne logistiline asend ja viimastel aastatel oluliselt arenenud taristu on kiirendanud tarneaega, mis on kujunenud oluliseks konkurentsieeliseks välisturgudel. Ettevõtjaid takistab eksporttegevust edasi edendama vähene teadlikkus välisturgude klientide maitse-eelistustest,“ selgitab Kaarna.

Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, ehk ettevõtted, kus palgatöötajate arv jääb vahemikku 0-249. Majanduslikult aktiivsete VKEde arv jääb aastate lõikes keskmiselt 70% juurde. Nende poolt loodud lisandväärtus moodustas 2010. aastal kõigi ettevõtete lisandväärtusest 76% ja hõive 79% kõigist erasektori töötajatest.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringut on läbi viidud alates aastast 2002, iga kolme aasta järel. Käesoleva, järjekorras neljanda, uuringu käigus küsitleti ligi 1500 ettevõtjat, eesmärgiga koguda hinnanguid ning analüüsida VKEde arengut mõjutavaid tegureid, võrrelda neid suuruse, tegevusala, asukoha ja peamiste majandusnäitajate lõikes ning kõrvutada tulemusi varasemate aastate uuringutega. Uuringu teostas EASi tellimusel Poliitikauuringute Keskus Praxis.