Eesti firma hakkab vanapaberist katuseplaate tootma
Katuse- ja soojustusmaterjalide impordi ja turustamisega tegelev AS Bestor Grupp on alustanud eeltöid katuseplaatide valmistamiseks paberijäätmetest, tootmiseni loodetakse jõuda 2013. aasta alguses. Ühtlasi töötab ettevõte teise innovaatilise projekti kallal, mis näeb ette hakata plastijäätmetest tootma ehitusmaterjale ja -tarvikuid.
Bestor Grupi tegevjuhi Jaak Heinola sõnul sündis katuseplaatide tootmise idee sellest, et Eestis on vanapaberit külluses, seda veetakse suurtes kogustes välja ega ole õieti kuhugi panna, kuigi tegemist on ressursiga, mida võiks sobiva tehnoloogilise lahenduse korral edukalt ära kasutada.
„Arvestades tekkivate paberijäätmete ja teiste tootmises kasutatavate jäätmete suurt hulka, on üheks jäätmete taaskasutamise võimaluseks Euroopas populaarsust koguvate tsellulooskiudplaatide tootmine,” selgitas Heinola. „Tsellulooskiudplaatide näol on tegu odava, kuid oma hinnaklassis küllaltki kvaliteetse katusekattematerjaliks sobiva ehitusmaterjaliga.” Olenevalt tehnoloogiast on vanapaberi osa katusekattes isegi kuni 50%.
„Oleme oma projektiga praegu eeluuringute staadiumis,” märkis Heinola. „Esiteks tahame selgeks teha kõige optimaalsemad variandid Eesti turule. Tegeleme hetkel peamiselt tehnoloogiaküsimustega, püüame välja selgitada sobivaimad komponendid ning lahendada muud tehnilised üksikasjad. Teeme koostööd Tallinna tehnikaülikooliga, kuid konsulteerime ka spetsialistidega teistest Euroopa riikidest.”
Heinola ütlust mööda on Euroopa turul mitmesuguseid tsellulooskiul põhinevaid ehitusplaate, mille tootmise tehnoloogiad ja toorained on erinevad. „Oluline on välja selgitada, milline peaks olema komponentide täpsem vahekord, tagamaks parimat kvaliteeti just Eesti kliimas, ja millise tehnoloogiaga tuleks Eesti oludesse sobivaid tsellulooskiudplaate toota. Katuseplaat on vaid üks võimalik toode, võimalused on laiemad,” märgib ta.
Katusekatteks sobivate tsellulooskiudplaatide valmistamiseks vajaminevate uuringute jaoks sai ettevõte sel sügisel EAS-ilt kahasse ERKAS Partner OÜ-ga 100 000 krooni innovatsiooniosakute toetust. Sama suure summa on Bestor Grupp plaaninud uuringutesse panustada omalt poolt.
Tootmine Tallinnast välja
Plaatide jaoks vajalikku tooret Eestis jagub, kuid üsna suuri investeeringuid nõuab tootmisbaasi valmis ehitamine. „Tänaste teadmiste juures arvestame kuni 50 miljoni krooni suuruse lisainvesteeringuga,” selgitas Heinola. „Rajame oma tootmise kindlasti kuhugi Eesti regiooni, sest Tallinnas tuleks see märksa kallim, kui juba ainuüksi maa hinda arvestada. Enne on vaja muidugi lahendada logistika-küsimused ja ka energiaga seonduv, sest tootmisprotsessi tulemusel tekib väga palju jääksoojust. Praegu käib töö ka selle kallal, kuidas tekkivat jääksoojust kõige otstarbekamalt ära kasutada.”
Plastijäätmetest ehitustarvik
Bestor Grupp töötab praegu ka teise innovaatilise projekti kallal, mis näeb ette hakata plastijäätmetest tootma ehitusmaterjale ja -tarvikuid, eelkõige niisuguseid, mida praegu Eestisse imporditakse. „Ehituslik plastmass on esmane valik, kuna meil on selles valdkonnas juba teatud kogemus ja teadmised olemas (AS Bestor Grupp on omal ajal valmistanud plasttüübleid – M.M.) ning ka kohapeal tarbitavad kogused on suhteliselt suured,” selgitab Heinola, miks on otsustatud ehitustarvikute kasuks.
Tema kinnitusel on vajadus sellise tootmise järele suur, kuna ka plastijäätmetest kasutatakse Eestis ära ainult murdosa. „Meil endal on aastane tootmisvaru juba olemas,” nentis ta. „Jäätme-plast on selles mõttes keerulisem materjal kui vanapaber, et igasugust plasti omavahel kokku segada ei või, see aga tähendab eelnevat sorteerimist ja lisatööd.”
Selline tootmine võimaldaks võtta aastas taaskasutusse keskmiselt 2400 tonni plastijäätmeid.
Projekti eelarve on kokku umbes 45 miljonit krooni, millest 21,165 miljonit krooni saadi toetusena keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) ja ülejäänud osa kaetakse omavahenditest. Toetuse eest on kavas rajada plastitöötlustehase tootmishoone ning soetada plastijäätmete töötlemiseks ja ehitusmaterjalide tootmiseks vajalikud seadmed.
Eestis tegutsevad plastitootmisettevõtted kasutavad enamasti toormena imporditud graanuleid, Bestor kavatseb plasti ise graanuliteks või helvesteks töötlema hakata, millest omakorda valmib toodang.
EAS-ilt sai ettevõte ka 399 500 krooni toetust ehitusmaterjalide tootmise ettevalmistamiseks. Projekti kogumaksumus on 799 500 krooni.
Tootmishoone on kavas rajada Kohila tööstuspargi territooriumile. „Järgmisel kevadel läheb ehituseks,” kinnitas Heinola. „Loodame 2013. aasta lõpus nupule vajutada.”
Veetakse võõrsile
Vähe taaskasutust
•• Eestis tekib keskkonnaministeeriumi andmetel aastas u 110 000 tonni paberijäätmeid, millest vaid kümnendik (u 10 800 t) suunatakse taaskasutusse. Enamik vanapaberist müüakse teistesse riikidesse.
•• Eestis on kaks paberivabrikut, kes kasutavad vanapaberit toormena, samuti tehakse sellest soojustuseks tselluvilla, kuid ilmastikukindlat katusekattematerjali pole sellest Eestis veel valmistatud. Vastavad tehnoloogiad on maa-ilmas olemas ja rakendatud.
•• Eestis kogutakse aastas ligikaudu 20 000 tonni plasti-jäätmeid, millest enamik veetakse samuti riigist välja.
