Eesti firmad hakkavad kosmose avarusi uurima
Sõlmitav koostööleping avab Eestile ja siinsetele ettevõtjatele võimaluse tihedamalt osaleda Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) töös.
Raamleping paneb paika kuus koostöövaldkonda: kosmoseteadus, Maa uuringud, telekommunikatsioon, mikrogravitatsiooni uuringud, tehnoloogia arendamine ja maapealsed tugisüsteemid.
Pärast lepingu sõlmimist soovib Eesti saada ESA koopereerunud liikmeks ning seejärel täisliikmeks. Kosmoseagentuuri liikmestaatus tagab riigi tööstusele kindlas mahus tellimusi, vastavalt sellele, kui palju riik mingit programmi rahastab.
ESA on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada kosmoseuuringuid, arendada uusi tehnoloogiaid ja tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.
Kosmoseagentuur töötab põhimõttel, et liikmesriikidelt tulnud raha läheb samasse tagasi. Agentuur ei vaja doonoreid, vaid kõrgtehnoloogiafirmadega liikmesriike, kes suudavad ESA jaoks tööd teha. Näiteks soomlased on oma 250 miljoni kroonise aastamaksu konverteerinud 800 miljoni krooni eest tellimusteks. Eesti alustaks tunduvalt tagasihoidlikuma summaga, umbes 15 miljoni kroonise aastamaksuga.
Ärileht on varem kirjutanud Eesti ettevõtetest, kes ootavad n-ö tagasipöördumist kosmosesse. Näiteks Tallinna ettevõte nimega Vertex Estonia, kelle au ja uhkus on 35-meetrise läbimõõduga ligi 630 tonni kaaluv Austraalias Perthi linna lähistel paiknev raadioteleskoop. Selle hiiglase metallosa on valmis tehtud Tallinnas ja siis kümnetes konteinerites üle ookeani veetud. Perthi teleskoobi peamine ülesanne on Euroopa Marsi-ekspeditsiooni Mars Express juhtimine. 2003. aasta suvel Baikonuri kosmodroomilt startinud ekspeditsiooni tabas alguses küll tagasilöök. Marsil maanduma pidanud moodul põles ilmselt laskumisel ära, kuid Maale infot saatev satelliit tiirleb endiselt punase planeedi ümber.
Ärileht on ka kirjutanud, et kosmoseagentuuri koostööst võiks huvituda ka tarkvarafirma Cybernetica, täpsemalt ESA jaoks navigatsiooni- ja seiresüsteemide tarkvara loomisest. Kosmosest võiks kasu oodata ka Tartumaal Tõraveres asuv väikefirma Interspectrum. Peamiselt teevad nad aparaate, millega mõõdetakse valgust seal, kus inimsilm seda ei näe. Eelkõige siis infrapunaspektri piirkonnas.
