Eesti firmad on valmis Iraaki üles ehitama
“Tänase seisuga on Iraagi ülesehitamise vastu huvi tundnud vaid kaks firmat. Loodame, et huvi suureneb, sest Iraak vajab esmatarbekaupu, toitu, masinaid, puitu, keemiatooteid ja palju muud,” ütles välisministeeriumi välispoliitika osakonna peadirektor Margus Rava.
Kokku 35 miljardit
USA valitsus rahastab Iraagi sõjajärgset ülesehitamist ligi 35 miljardi krooniga, millest 24 miljardit kulub ülesehitustöödele. Vastavalt USA seadustele eelistatakse peatöövõtjatena Ameerika ettevõtteid. Allhanke korras võivad taastamisest osa võtta ka teiste riikide firmad.
Eesti riik on seni Iraaki abistanud ühe miljoni krooniga, mis läks võrdsetes osades Punasele Ristile ja ÜRO humanitaarabi programmile.
“Konkreetseid samme ei ole Iraagi abistamiseks veel astutud, kuid ei välista, et need võivad kõne alla tulla. Kui, siis sobivaim oleks meie tootepargist ilmselt Mayeri pesupulber,” ütles AS Flora turundusjuht Enel Kolk.
“Ei ole veel Iraaki puitu pakkunud. Kui tekib puidu ostjaid, siis tahame kindlasti proovida,” ütles AS Silvesteri arendusdirektor Margus Kohava.
Silvester suudab erakorraliselt pakkuda Iraagile müügiks kuni 100 000 tihumeetrit puitu.
“Küsimus ei ole mitte meie toodangu konkurentsivõimes, vaid selles, kas kivi transport nii kaugele ära tasub,” ütles AS Columbia-kivi tootmisjuht Urho Veske.
“Iraagile ei ole me veel oma toodangut pakkunud. Küsimus on hinnas. Praegu oleme spetsialiseerunud Euroopale, sest seal on hinnad kõrgemad,” ütles piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas.
E-Piim ekspordib aastas umbes 6 000 tonni piimapulbrit, 3000 tonni juustu ja 1500 tonni võid.
Vaja läbida sõel
Välisministeeriumi ekspordikontrolli büroo töötaja Toomas Raba sõnul läbivad ettevõtted enne abistamisele lubamist tiheda majandus-, välis- ja kaitseministeeriumi, politsei, tolli ja kaitsepolitsei tiheda kontrollsõela.
Ettevõtetel, kes soovivad Iraagi ülesehitamisel kaasa lüüa, on võimalus valida mitme võimaluse vahel – Ameerika ettevõte allhankijatena, teenuste ja kaupade pakkujatena ÜRO programmide või Euroopa fondide raames.
Ettevõtted, kellel on kogemusi SAPARDi ja ISPA toetuste saamisega, kujutavad hästi ette ka vastavat bürokraatia ja paberimajanduse kadalippu.
“Eesti majanduse kõige suurem probleem on väliskaubanduse negatiivne saldo. Nõrk eksport on Eesti majanduse suurim murelaps. Eesti riigis viljeldud majanduspoliitika on keskendunud peamiselt impordi tingimuste lihtsustamisele. Oma majanduse liberaliseerimisel oleme ju maailmas TOP 3 hulgas. Iraagiga seonduv oleks hea eksam Eesti riigiaparaadi lobby tegemise võimekuse suhtes. Kui läbi selle lobby tõesti tulemuseni jõutakse, võiks Eesti riik eksportijate ees ka käe valgeks saada,” lisas Murakas.
