Eesti hüppab õlišeikide klubisse


Paari aastaga ehitatakse mitu rapsiõlipõhist biodiisli tehast, mis katavad kütusevajaduse.

Kollane rapsiõis võib Eesti talumehed muuta nõukogudeaegsete kolhoosnike sarnasteks laia joonega rahameesteks, sest nafta kallinemine paneb nad kasvatama autokütuse valmistamiseks sobivaid õlitaimi.

Välisturgudest terendab tulevastele õlivabrikantidele ennekõike Saksamaa turg, kus müüakse aastas üle miljoni tonni taimediislit. Veel kaks aastat tagasi ei tasunud biodiisliga mässamine ennast ära, sest liiter naftast toodetud diislikütust maksis kümme krooni ja biodiisel poole rohkem.

Werol diislitehaseks

Nüüd paistavad rapsiäri väljavaated teisiti, sest valitsus vabastas alates järgmisest aastast biodiisli aktsiisimaksust ning nafta hind aina tõuseb.

Eesti parima ärilise haistmismeelega mehed on pööranud oma ninad rapsiõli tööstuse poole ning on valmis võidu nimel konkurente hammustama. Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda üritasid eelmisel nädalal osta Weroli õlitehast, üllatades konkurente teistest ligi kaks korda rammusama pakkumisega. Siiski pani konkurendist suurärimees Rein Kilk tehingule kohtu abiga piduri peale, nõudes vastaste pakkumise kohta täiendavat infot.

Kuid väidetavalt pole Weroli tehingul diislikütuse tootmisega midagi pistmist. ?Põhimõtteliselt tunnen biodiisli tootmise vastu huvi, kuid praegu pole võimalik rääkida sellistest plaanidest seoses Weroliga,? ütles Sõõrumaa. ?Weroli tehast soovin osta mitte kütuse, vaid toiduõli tootmiseks.?

Eesti üks juhtivaid bussiettevõtteid Atko Grupp on juba mõnda aega katsetanud biodiisli tootmist Kohtla-Järvel. ?Peame silmas 60 000-tonnise tootmisvõimsusega tehase käivitamist,? ütles Atko Grupi juhataja Margo Toomingas. ?Näeme väljavaadet müüa biodiislit edasi Saksamaale.?

Atko bussid põletavad igal aastal ära ligi 300 000 liitrit kütust ning oma tehases seemnetest pressitud diisel aitaks firma kulutusi kõvasti kokku hoida. Praegu töötava tehase võimsus on 10 000 tonni aastas ning selle eesmärk on toota biodiislit kütuselisandina oma ettevõtte bussidele.

Ambitsioonikaid plaane haub Holstre kandi ettevõte OÜ Biothompson, mille üks eestvedajaid Olev Tomson kavandab 100 000-tonnise aastavõimsusega biodiisli tehase ehitamist.

Holstre meeste ambitsioon

?Biodiisli turg on põhjatu,? tõdeb Tomson. Ta väljendab arusaamatust, miks rahakad eestlased veel diislit ei tooda.

Kuid võib-olla nad valmistuvad selleks salaja? Tomson selgitab, et ta käis oma tehasele Hansapangast raha küsimas, kuid tõsteti viisakalt tänavale. Ühispank seevastu alustas praegu edukalt kulgevaid läbirääkimisi.

?Pean võimalikuks, et lähema kahe aasta jooksul rajatakse Eestisse kaks suure tootmisvõimsusega biodiislitehast,? rääkis Tomson. ?Jäi mulje, et Hansapangal võib olla käsil mingi teine samasugune suurejooneline projekt.?

Biothompsoni tehase asukoht peaks ekspordikanaleid silmas pidades olema Tomsoni selgitusel mõne sadama läheduses, mitte transpordisõlmedest kaugel sisemaal nagu Werol.

Suure biodiisli tehase rajamist hauvad ka tartlased. ?Oleme maksuametile sisse andnud aktsiisilao taotluse ning alustame selle laekudes kohe biodiisli tootmist,? ütles Gammatrade OÜ juhataja Ergo Themas. Gammatrade tehas Tartu külje all suudab toota tuhat tonni kuus, kuid juttu on olnud kuni 100 000-tonnise võimsusega tehase rajamisest.

Ettevaatlik talumees

?Kui makstakse head hinda, siis pole vahet, milleks müüa,? lausub Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu. Eelmisel aastal maksti rapsi eest 3,2 krooni kilost, kuid aasta varem 3,8 krooni.

Kodumaisest toorainest ei piisa, mistõttu tuleb suurtehaste rajajatel tooraine sisse vedada. Eestis on üle 0,8 miljoni hektari põllumaad, kuid põllumajandusministeeriumi hinnangul sobib rapsi kasvatamiseks sellest vaid 60 000 hektarit. Kui aga kaasata kogu Eesti põllumaa rapsi kasvatamiseks, suudaksid kohalikud talumehed katta oma rapsisaagiga kogu riigi aastase diislikütuse vajaduse.

Mis on biodiisel?

?? Biodiisel on tavalisest diislikütusest tunduvalt puhtamalt põlev kütus, mida valmistatakse taimeõlist ja alkoholist. Samuti sobivad tootmiseks kasutatud taimeõlid ja loomsed rasvad.

?? USA-s valmistatakse bioloogilist kütust peamiselt sojaõlist, Euroopa Liit on aga kehtestanud sellised normid, mis soosivad toorainena rapsi. Raps sisaldab ligi kaks korda rohkem õli kui soja.

?? Biodiislit võib ilma mootorit ümber ehitamata kasutada kõikides uutes diiselautodes. Vanemad masinad kipuvad biodiisli mõjul rikki minema, sest uus kütus põletab lahti varem sadestunud diislitahma, ja see ummistab. Samuti ei pea biodiislile vastu vanade autode kummitihendid.

?? Auto mootori võimsus jääb biodiisli kasutamisel samaks, mis tavalise diisli puhul, kuigi taimedest valmistatu kütteväärtus on tavakütuse omast mõnevõrra madalam ning kulu sellest tulenevalt 5-10 protsenti suurem.

?? Levinud on biodiisli segamine tavalisse diislikütusesse vahekorras 5 ja 20 protsenti.

Suurema osa biodiisli valmistamisel tekkivaid jääke saab omakorda edasi müüa või tootmisprotsessis taaskasutada.

?? Näiteks ligi kümnendiku kogu seadmest väljuvast materjalist moodustab kosmeetika, plastmassi, tubaka, meditsiini ja meditsiini tööstuses toorainena kasutatav glütseriin.

?? Mida kõrgem on glütseriini hind, seda odavamaks kujuneb biodiisli omahind. Alkoholiaurud kogutakse kokku ja suunatakse tagasi tootmisprotsessi.

Biodiisli eelised ja puudused

+

?? Ei ohusta õnnetuse korral pinnast ja joogivett;

?? põleb tavadiislist puhtamalt;

toodetakse taastuvatest ressurssidest;

?? vähem heitmeid;

?? ei sisalda väävlit;

?? poole vähem tahma;

?? määrib ja hoiab mootorit hästi.

?

?? Hävitab kummist detaile;

?? tavadiislist tuleohtlikum;

?? külmakraadidel käivitub vaid lisandite abil;

?? vahutab kergesti lisandite mõjul;

?? suurem kulu;

?? väiksem võimsus.

Kommentaar

Eesti talumees on ära hellitatud

Kaido Väljaots, konsultatsioonifirma HeiVäl Consulting Group

Kui lähtuda Eesti kohalikust toorainest, siis suuri tehaseid ei saa rajada. Samuti on Eesti talumees ära hellitatud väga heade hindadega, mistõttu ei pruugi siinse tooraine ostmine olla kuigi mõttekas. Lisaks on põhja pool kasvatatud rapsi õlisisaldus väiksem.

Biodiisli tootmine on seotud riskidega. Üks selliseid on poliitikute suhtumise ebastabiilsus. Saksamaal on biodiislil aktsiisivabastus, kuid järgmisel aastal pannakse seal biodiislile aktsiisimaks peale.

Kui ühel aastal on hea saak, siis läheb hind alla. Ikaldus võib aga biodiislitehase tooraineta jätta.