“Eestil ei ole vaja IMF-i laenuprogrammi. Eesti pangandussüsteem on tugev ja valitsuse eelarve olukord tänu eelmiste aastate ülejääkidele küllaltki tugev,” ütles Ross.

“Põhimõtteliselt annab IMF-i liikmestaatus ka praegu Eestile õiguse ja võimaluse IMF-ilt laenata, kuid nagu öeldud, selle järele praegu vajadust ei ole.”

Rahvusvaheline Valuutafond teatas 10. oktoobril, et käivitab riikide abistamiseks kiirkorras mitme miljardi dollari suuruse laenuprogrammi. Praeguseks on IMF-i käest abi saanud teiste seas Ukraina ja Island. Läbirääkimised käivad ka Ungariga.

Rossi sõnul on IMF-i valmisolek aidata finantsraskustesse sattunud maailma riike kindlasti oluline ja suurendab majanduste usaldusväärsust.

“Samal ajal tuleb rõhutada, et tegemist on IMF-i ja liikmesriikide vaheliste kahepoolsete kokkulepetega, mille aluseks on iga riigi konkreetne finantspoliitiline olukord. IMF-i ja liikmesriigi koostöös lepitakse kokku IMF-ilt saadava laenu tingimused ning liikmesriigi poolt ette võetavad sammud majandusolukorra parandamiseks.”

Eesti ja IMF-i vahel sõlmiti regulaarselt majanduspoliitilisi kokkuleppeid 2001. aastani, mis andsid Eestile võimaluse vajadusel IMF-ilt laenata. Alates 1990. aastate keskpaigast pole Eesti IMF-ilt enam laenanud, kuna selleks pole olnud vajadust.