Rannu on teinud ka juba esimese investeeringu ühte Eesti idufirmasse, et maailma muutvaks laineks valmis olla.

Mida liitreaalsusega tulevik endast kujutab, kui kiiresti see kohale jõuab ning mida täpsemalt me kõik läbi nende prillide vaatama peaksime hakkama, rääkis ta Digitunni saates.

Umbes aasta aega tagasi oli terve Eesti hullunud mobiilimängust Pokemon Go. Inimesed vaatasid läbi telefonide tänavaid, kus liikusid tegelased, viskasid neid tegelasi pallidega. Siis räägiti, et Pokemon on esimene näide sellest, et liitreaalsus on teinud tõelise läbimurde massidesse. Aga on see päriselt nii?

Pokemon Go oli tõesti esimene väga populaarne näide sellest valdkonnast, aga Pokemon Go’s oli liitreaalsuse komponent tegelikkuses päris väike. Pokemon Go näol oli tegemist lihtsalt kaardil põhineva ja pärismaailmas aset leidva mänguga, kus oli juures väike liitreaalsuse element. Liitreaalsuse tegelik rakendusala ja tegelikud võimalused on oluliselt suuremad ja laiemad ja huvitavamad, kui Pokemon suutis näidata.

Oli ka selline toode nagu Google Glass prillid, kus sa näed maailma ja midagi on sinna peale kuvatud. Ometi ei jõudnud see projekt tänavale, tarbijatooteks ta ei saanud. Arvati, et liitreaalsus on mull.

Google Glass oli võib-olla natuke oma ajast ees. Tänapäeval tegelevad väga paljud firmad sarnaste prillidega ja nad on kasutust leidnud eelkõige niššides. Näiteks mäesuusatajatel on ees liitreaalsusprillid, mis võimaldavad neil mäe peal oluliselt rohkem infot näha: kus kurve võtta, oma kiirust ja muud statistikat ning ja pilte teha.

Kuuldavasti töötab praegu oma prillide kallal Apple, me kõik teame, et Microsoft on HoloLensi abil seda tegemas, Facebooki kohta on kuulujutud, Snapchatil on juba prillid väljas ja järgmine versioon tulemas. Väga tõenäoliselt pole kolme kuni viie aasta pärast need prillid, mis meil ees on, mitte tavalised prillid, mis suudavad ainult nägemist parandada, vaid meil on ees prillid, mille abil me näeme oluliselt rohkem asju lisaks sellele, et pilt on terav.

Loe pikemalt Geeniusest.