Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome ütles ETAle, et lisaks räimekvoodi võrdsele poolitamisele jõuti kokkuleppele ka osa kvoodi vahetamises erinevates püügipiirkondades.
Soome sõnul sai Eesti Lätilt avamere osas juurde 3006 tonni, mille arvelt Eesti andis Lätile sama koguse Liivi lahe kvooti vastu. “Toimus võrdne vahetus ning kompromiss oli mõlemapoolne. Otsus on üheks aastaks,” ütles Soome. Tema sõnul oligi Eesti huvi saada kvooti juurde Läänemere avaosas, sest Eesti kalalaevad püüavad traditsiooniliselt just seal.
Kokku võib Eesti Läänemere kalanduskomisjoni määratu ja Lätiga kokkulepitu kohaselt püüda järgmisel aastal 26.037 tonni räime, võrreldes Eesti 2002. aastaks ise määratud räimepüügikvoodiga 39.000 tonni. Kvoot väheneb seega 13.000 tonni ehk ühe kolmandiku võrra.
Eestile jäänud kvoodist võivad Eesti kalalaevad Liivi lahel püüda 18.131 tonni ning Läänemere avaosast 7906 tonni räime, teatas ETAle keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete spetsialist Agnes Aaslaid. Läti võib järgmisel aastal püüda Läänemere avaosas 204 tonni ja Liivi lahes 21.130 tonni räime.
Ain Soome sõnul otsustas septembris Läänemere kalanduskomisjon, kui palju võivad Eesti ja Läti püüda avamerel kvoodivõtme järgi. Läänemere kalanduskomisjon on määranud igale riigile iga kalaliigi osas püügiosakud ehk nn kvoodivõtme. Lisaks anti 23.000 tonni kvooti, mida Eesti ja Läti nüüd jagasid, tänu sellele, et Liivi lahe varu on paremas seisus. Kokku võivad Eesti ja Läti püüda tuleval aastal Liivi lahes kuni 41.000 tonni räime.
Kahel aastal on Eesti esitanud Läänemere kalanduskomisjonile vastulause, kuna pole olnud nõus komisjoni kehtestatud piirangutega. Sel aastal pole keskkonnaminister Heiki Kranichi sõnul teadlaste poolt esitatud kalavarude andmetele tuginedes vastulause esitamiseks põhjust.
