Pärnoja sõnul pole kahe äriühingu ühinemine vastavalt 31. juuni ühiste kavatsuste protokollile välistatud, kuigi lõplikult sõltub liitumine Läti seimi otsusest.

"Kui ei ole selleks võimalust, siis on võimalik koostööd tehniliselt ja majanduslikult korraldada teisel moel," tõdes Pärnoja.

Pärnoja sõnul tugineb üks võimalikest koostöövormidest kokkulepetel, kus funktsioonid jagatakse vastavalt arengutele eri riikides.

Balti riikide ühise elektrituru juhtimiskeskus võiks asuda Riias, samuti on Latvenergol paremini arenenud võrguteenindus ning võrkudega seonduv, märkis ta.

Eesti Energia ülesandeks võiks Pärnoja sõnul selle kava kohaselt jääda energiaettevõtte majandamine.

"Selline pikemaperioodiline pehmem üleminek võimalikule tihedamale koostööle annab positiivseid tulemusi," lisas ta.

Läti seim otsustab Latvenergo erastamise küsimuses referendumi korraldamise järgmise nädala neljapäeval.

Pärnoja hinnangul võib referendumi korraldamisega tekkida küll Latvenergo ja Eesti Energia läbirääkimistel paarikuune ooteaeg, ent pikemaajalises kõigi Baltimaade energiaalases koostöös vastuolusid minister ei näe.

"Tuleb siiski arvestada, et kolmel riigil on erinev seadusandlus ja erinevatel riikidel võib nende küsimuste lahendamisel eri probleemid tekkida," lisas Pärnoja.