Eesti ja Läti otsustasid seljad kokku panna ja ühise meretuulepargi rajamise ette võtta

 (40)
Meretuulepark Saksamaa rannikul
Meretuulepark Saksamaa rannikulFoto: Jochen Tack, via www.imago-images.de, imago images / Jochen Tack / Scanpix

Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Läti majandusminister Jānis Vitenbergs allkirjastasid sel nädalal vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärgiks on riikide koostöös meretuulepargi eelarendamine.

„Suuri energiaprojekte on mõistlik teha ühiselt, heade naabrite vahel,“ ütles Aas. „Taoline koostöö on erakordne kogu maailma mõistes, kus ühendatakse kahe riigi teadmised, paraneb omavaheline võrguühendus ja suureneb regiooni energia varustuskindlus. Samuti pole vähetähtis, et piiriülene koostöö annab võimaluse taotleda võrguühenduse ehituseks Euroopa Liidu kaasrahastust,“ lisas ta.

Vitenbergs ütles, et tuuleenergia arendamine järgmistel kümnenditel on Balti riikidele väga oluline. „Olen Eestiga ühel meelel, et ühisprojektiga saavutame madalama kuluga suurema efektiivsuse. Memorandum on esimene samm projekti kulude ja tulude analüüsi koostamisel ja arendaja leiame tulevikus avatud konkursiga,“ lisas ta.

Aasa sõnul on nii Eesti ise kui Euroopa Liit seadnud uued väga ambitsioonikad eesmärgid CO2 vähendamiseks ning Eesti ja Läti jagavad visiooni, et meretuulepargid on suurepärane lahendus nende eesmärkide kulutõhusaks saavutamiseks.

Eesmärgi saavutamine eeldab riikidelt senisest aktiivsemat rolli võimaluste loojana. „Kui me räägime näiteks vesiniku tootmisest kaugemas tulevikus, siis selle eeldus on keskkonnasõbraliku elektri olemasolu,“ lausus ta.

Seotud lood:

Aas märkis, et ühisprojekt võimaldab piirkonda meelitada ka teisi investeeringuid meretuuleparkidesse ja tänu rajatavale taristule muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistele samas piirkonnas olevatele projektidele.

Teatavasti on lisaks Eesti-Läti ühisele projektile Eesti vetes arendamisel veel kolm tuuleparki. Uus riikide ühiselt arendatav ala ei ole siiski plaanitud konkureerima olemasolevate projektidega vaid loob täiendavaid võimalusi ka teiste parkide arendajatele.

Allkirjastatud ühiste kavatsuste memorandum sätestab kavandatava meretuulepargi suuruseks kuni 1000 megavatti, mis on kuni 20 protsenti kahe riigi elektritarbimisest.

Kui riigid on merealal viinud läbi vajalikud uuringud, korraldatakse hoonestusloale enampakkumine, mis tagab ühiskonnale suurima kasu. Enampakkumiselt hoonestusloa ostja saab õiguse uuele alale meretuulepargi rajamiseks. Eesti ja Läti jagavad projekti kulud ja tulud võrdselt. Memorandumi allkirjastamine toimus digitaalselt.