Eesti ja Läti sõlmisid energiagigandi tekkeni viiva leppe
See võib ühtlasi viia kahe riigile kuuluva energiafirma - Eesti Energia ja Latvenergo - liitmiseni.
Pärnoja ja tema Läti kolleegi Kalvitise hinnangul ei tohiks naaberriikide energiafirmade ühendamine enesega suuri probleeme kaasa tuua, kuna mõlema riigi valitsused on omapoolse positiivse otsuse juba teinud.
"Praeguse valitsusliidu sees ma küll olulisi vastuväiteid ei näe, kuigi küsimusi võib pärast plusside ja miinuste põhjalikumat uurimist siiski tekkida," ütles Pärnoja pärast Eesti ja Läti energeetikaalase koostöö tihendamise protokolli sõlmimist BNS-ile.
Ministri sõnul võivad lahendamist vajavad probleemid kerkida eelkõige Eesti Energia ja Latvenergo majandusseisude analüüsil, millele tuginedes otsustatakse näiteks tulevase ühisfirma osaluste jaotused.
"Kuigi mul on tulenevalt uuest Läti valitsusest nende seisukohta raske hinnata, on nendepoolne hea tahe olnud nähtav ning seetõttu ei näe ma liitumisele takistusi ka sealtpoolt," märkis Pärnoja.
Läti majandusministri Kalvitise hinnangul võivad teatavad komplikatsioonid energiaettevõtete lähendamises siiski kerkida, seoses võimaliku referendumiga Latvenergo erastamise küsimuses.
"Täna ma probleeme siiski ei näe, kuna koostööprotsess on alles alguses," ütles Kalvitis BNS-ile. "Probleeme ei tohiks tekkida ka seetõttu, et koostöö põhieesmärk on ikkagi suurendada mõlema ettevõtte väärtust."
Reedel sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll peab Kalvitise sõnul saama aluseks, mille põhjal selgitatakse välja mitmesugused Eesti Energia ja Latvenergo liitumisel ette tulevad võimalikud muudatused ja ülesanded ettevõtete struktuuride efektiivsemaks muutmisel.
"Kõigepealt on vaja läbi viia mitmeid uuringuid, et selgitada välja näiteks võimalikud restruktureerimist vajavad valdkonnad," lisas ta.
Latvenergo presidendi Karlis Mikelsonsi kinnitusel sisaldab energiamonopolide lähenemine endas vaid positiivseid võimalusi, kuigi taolisele arengustsenaariumi tõekssaamise suhtes on Läti energiaseadusele viidates kahtlust avaldanud poliitikaringkondades mõjukas Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs.
"Kuigi mõlemas riigis on energeetikasektorid erinevad, tuleb asjadele läheneda pragmaatiliselt ning näha koostöö tihendamises ohtude asemel võimalusi," rääkis Mikelsons BNS-ile.
Mikelsonsi hinnangul on võimalus, et ühinemisprotsessile seatakse mitmesuguseid poliitilisi takistusi, praegusel hetkel üsna ebatõenäoline.
"Kuigi poliitiliselt on võimalik ükskõik millist protsessi peatada, tundub mulle, et vähemalt praegu valitseb koostöö osas positiivne suhtumine," märkis ta.
Kahe riigi peaministrite teadmisel ja osalusel mitu kuud ette valmistatud koostöökokkuleppe tulemusel võib sündida unikaalne riigipiire ületav energiafirma.
Poolte hinnangul tagab see parema konkurentsivõime vaba elektrituru tingimustes ning võimaldab olulist kulude kokkuhoidu. Samuti peab koosstöö tagama elektrihinna pikaajalise stabiilsusese, kinnitasid pooled.
Eesti ja Läti valitsused kiitsid koostöö tihendamise protokolli heaks 16. mail. Eesti Energia ja Latvenergo valmistavad protokolli alusel 30. juuniks ette ettepanekud ettevõtete ühendamiseks.
Eesti Energia ja Latvenergo on oma riikide suurimad ettevõtted, koos ja tervikuna omaksid nad veelgi suuremat väärtust.
Täielikult riigile kuuluva Eesti Energia käive oli märtsis lõppenud 1999/2000 majandusaastal neli miljardit krooni (256 miljonit eurot) ning kahjum 247 miljonit krooni.
Täielikult Läti riigile kuuluva Latvenergo käive oli möödunud aastal 167 miljonit latti (301 miljonit eurot). Firma möödunud aasta kasum oli ligi 9,7 miljonit latti.
