Eestlane on hajunud pidama jäätist üldjuhul piimatooteks. Eriti kui jäätist nimetatakse koorejäätiseks või plombiiriks. Mahlajäätise puhul sellist eeldust loomulikult ei ole.

Kuid selgub, et kaks juhtivat Eesti jäätisetootjat kasutavad enamikus oma n-ö plombiirides ja koorejäätistes mitte piimarasva, vaid hoopis taimset rasva.

Ingmanil pole näiteks Soomes mingit võimalust müüa koorejäätise sildi all taimse rasva ja koore segust valmistatud jäätist, tarbijad lihtsalt ei ostaks seda. Samas pean tunnistama, et Balti turgudele toodame ka mõningaid taimse rasva sisaldusega jäätiseid. Kuid mingil juhul ei nimeta Ingman selliseid jäätiseid koorejäätisteks ega plombiirideks, kuna see poleks tarbija suhtes aus.

Kuid tagasi Eestisse. Näiteks jäätisetootja Balbiino koduleheküljel seisab, et ”piimarasv sisaldab hulgaliselt rasvhappeid, nende hulgas ka inimorganismile asendamatuid”. Samas aga kiidab Balbiino kvaliteedijuht avalikult hoopski taimerasvast tehtud jäätisi: “Taimerasva kasutamine jäätistes on tavaline ning ei ole keelatud ega kahjulik. Euroopas müüdavast jäätisest on 90 protsenti taimerasva sisaldav jäätis” (EPL 19.06.06). Jah, see on tõesti nii ja seetõttu need jäätsed ka maitsevad imelikult. Kui aga korraldada erinevate perejäätiste pimetest, siis eelistavad vähemalt ajakirjanikud selgelt naturaalsest koorest valmistatud tooteid – just Ingmani koorejäätised valiti kahe erineva toimetuse ajakirjanike poolt tänavu kevadel testivõitjateks.

Tootja ei tohi hämada

Leian, et kodumaiste jäätisetootjate jutt, nagu oleks taimne rasv piimarasvast tervislikum, on sulaselge demagoogia. See oleks sama, kui asendada juustupakis osa juustu näiteks saiaga, väites on nii on juust vähem rasvane ja tervislikum. Ehk ongi, aga kas me ikka ostaksime sellist juustu vaatamata selle soodsamale hinnale?

Karm reaalsus seisneb hoopis selles, et kohalikud tootjad asendavad oma jäätistes piimarasva taimse rasvaga, sest selle omahind on kordades väiksem. Kuna tänapäevane toidutehnoloogia võimaldab maitseainetega (st lisaainetega) selle vahe praktiliselt ”ära peita”, siis enamik tarbijaid vahet ei märkagi. Seda enam, et praegu võib toote tegeliku koostise pakendile kirjutada praktiliselt loetamatus minikirjas.

Mina isiklikult soovin küll, et mahl sisaldaks võimalikult palju naturaalseid vilju ja võimalikult vähe säilitusaineid. Ja et jäätis oleks klassikaline, valmistatud naturaalsest piimast või koorest.

Seega tuleb tervitada tarbijakaitseameti initsiatiivi, kes on võtnud kohalikud jäätised ja kohukesed luubi alla. Loodetavasti jõutakse kunagi selleni, et tarbijatele näidatakse selgesti ära, millised tooted on tehtud piimarasvast ja millised taimsest rasvast.

Seniks aga olgu kõigile jäätisesõpradele teadmiseks üks lihtne vahetegemise viis. Naturaalne koorejäätis ei ole kunagi päris lumivalge, vaid kergelt kreemja jumega. Nagu seda koor isegi on.

Loe ka:

EPL 19.06.2006 “Eesti jäätisetootja – kas ametnike peksupoiss?”