Eesti jõudis oma ebatavalise kriisilahenduste otsimise üritusega CNNi ekraanile

 (99)
Eesti CNN-i ekraanil
Eesti CNN-i ekraanilFoto: Kuvatõmmis

Möödunud nädalavahetusel jõudis mõned nädalad tagasi toimunud Eesti kriisihäkaton ka CNNi ekraanile. Eestit kiideti kui asjatundlikku tehnoloogiariiki, kes on juba suutnud koroonaviirusest põhjustatud olukorraga hakkama saamiseks töötada välja ka erinevaid tehnoloogilisi lahendusi.

Accelerate Estonia ja Garage48 poolt vahetult pärast eriolukorra väljakuulutamist korraldatud kriisihäkatoni puhul tõi CNN välja, et sellest võttis osa üle 1300 inimese rohkem kui 20 riigist. CNN tõi ühe häkatoni käigus sündinud lahendusena välja Coronaboti, mis aitab inimestel vahet teha õigel ja vale informatsioonil, mis koroonaviirust ja selle levikut puudutab.

Vaata CNNi videot SIIT.

13.-15. märtsil toimunud häkatonil otsiti, disainiti ja testiti lahendusi, mis aitaks Eestil kriisist tugevamalt väljuda. Häkatoni käigus otsiti ennekõike ideid, mis on 48 tunni jooksul testitavad ja aitavad kriisiga toime tulla ning annavad Eestile konkurentsieelise kriisi-järgseks ajaks.

CNN märkis ka, et kuna mõne nädala tagune kriisihäkaton osutus nii populaarseks, korraldavad mõlemad organisatsioonid eeloleval nädalavahetusel ehk 9.-12. aprillil uue, nüüd juba üleilmse kriisihäkatoni. Selle kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Seotud lood:

Koroonaviiruse tõkestamise häkatonil sai tuule tiibadesse näiteks ka MTÜ VAAB (endise nimega Vanemuine), mis tegeleb vabatahtlike andmebaasi arendamise ja haldamisega, viies omavahel kokku professionaalsed vabatahtlikud ja abivajavad organisatsioonid.

Täna on VAAB keskendunud meditsiiniväljaõppe või haridusega inimeste leidmisele, kes vajadusel saaksid aidata kohalikke tervishoiuasutusi. VAABi andmebaasi halduri Neveli Niiti sõnul on tänast olukorda arvestades kiirelt meditsiinilise väljaõppega vabatahtlike leidmine kohtadesse, kus neid napib, kriitilise tähtsusega.

“Eestis on tuhandeid meditsiiniväljaõppega inimesi, kuid abivajajatel ja tervishoiuasutustel ei ole nende kohta infot. VAAB kogub turvatud andmebaasi nimekirja inimestest, kellel on meditsiiniväljaõpe ja kes on valmis kriisi ajal võimaluse korral appi tulema. VAABi platvormil Platvormil vahendatakse nii vabatahtlikke üleskutseid kui ka tasulisi abipakkumisi,” selgitas Niit.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul on VAABist juba praegu päris palju kasu olnud. “VAABi kasutamise eelis on see, et juht hoiab kriisiolukorras kokku tohutu aja, mis muidu kuluks sobivate inimeste otsimise ja läbihelistamise peale. Kriitilisel hetkel, kus iga minut on arvel, saab ta tegeleda juba järgmiste pakiliste teemadega,” tõdes Kadai.

Täna on VAABi platvormiga liitunud üle 800 inimese, kelle seas on umbes 250 arsti, residenti ja õde. Lisaks üle 300 üliõpilase, keda saab kasutada abiarstide või õdedena ning mitusada kaitseliidu parameedikut või muu väljaõppega vabatahtlikku.

Teenust on kasutanud terviseamet, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Kuressaare haigla, Ida-Viru keskhaigla, Rakvere haigla ja Eesti perearstide selts.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!