Eesti jõukad hülgavad suuri panku
Neli viiendikku ehk ligi 300 miljonit eurot Eesti residentidest äriühingute ja eraisikute individuaalportfellides hoitavaid vahendeid on koondatud pankadesse. Endiselt püsib trend, et jõukad kliendid kolivad suurtest ja turul domineerivatest pankadest väiksematesse. Näiteks kahanes Swedbanki turuosa aastaga 46%-lt 35%-ni, ehkki veel paar aastat tagasi oli panga turuosa üle poole.
Samal ajal kasvatas Nordea oma turuosa 28%-lt 35%-ni ja Danske kahekordistas 5%-ni. Endiselt on tugev positsioon ka LHV-l, kelle turuosa püsib 8–9% vahel. Tõsi, mustrist langeb välja SEB, kes langes turuosalt viiendaks pärast Likviidsusfondi skandaali, kui pank oli fondiosakud ümber hinnanud, olles esitlenud investeeringut klientidele läbi aastate kui riskivaba rahapaigutusvõimalust ja hoiuse alternatiivi. Viimase aastaga on SEB hakanud turuosa taastama ja tõusnud 11%-ga LHV-st mööda kolmandaks.
Nordea pank andis teada, et nende kasvu taga on nii uute klientide lisandumine kui ka seniste klientide vara suurenemine. Samuti on pank suurendanud pakutavate toodete valikut.
Seevastu suured pangad näevad turuosa vähenemise süüd peamiselt metoodikas. SEB privaatpanganduse juht Reet Raidur kommenteeris, et kuna finantsinspektsiooni aruanne käsitleb vaid üht osa väärtpaberiportfellide valitsemise teenusest ja klientidest, ei saa selle põhjal teha lõplikke järeldusi. „Aruandes ei kajastata portfelle, mida juhitakse läbi elukindlustuse lepingute, samuti jäävad välja mitteresidentide ja teatud Eesti äriühingute mahud. Lisaks ei võta aruanne arvesse nõustamismandaadiga väärtpaberiportfelli valitsemist,” selgitas Raidur. Tema kinnitusel on nende pank viimastel aastatel suurendanud nii mahtusid kui ka teenuste valikut. Raidur selgitas, et eelmise aasta lõpus muudeti statistika koostamise määrust, mis tähendab, et parema ülevaate turust saab avalikkus alates 2013. aasta suvest.
Statistika eripärale viitas ka Swedbanki privaatpanganduse juht Vaiko Tammeväli, kelle sõnutsi ei ole nende klientide arv kahanenud, vaid stabiilselt aastast aastasse suurenenud. „Oleme ka varem tähelepanu juhtinud andmete võrreldavusele,” ütles Tammeväli. „Kas nendes individuaalportfellides arvestatakse ainult panga poolt juhitavat vara või raporteeritakse ka ainult varade hoidmist, milliseid erinevaid tooteid sinna sisse loetakse, kas tegemist on ainult likviidsete väärtpaberitega, kas hoiused hoitakse samal kontol või mitte – need on küsimused, millele pole ühtset vastust,” selgitas ta.
Kui palju individuaalpanganduse kliente võiks Eestis kokku olla, finantsinspektsiooni andmetest ei selgu.Rootsi rikkuritel on pankades 66 miljardit eurot••Kui Eesti jõukatel on vara 335 miljoni euro jagu, siis Rootsi privaatpanganduse klientide vara väärtus küünib 600 miljardi kroonini ehk ligikaudu 66 miljardi euroni. Svenska Dagbladet kirjutas hiljuti, et Rootsi 80 000 privaatpanganduse kliendi vara väärtus ulatub 600 miljardi kroonini, kusjuures pärast 2008. aasta Lehman Brothersi krahhi on jõukamad rootslased hakanud oma vara märksa ettevaatlikumalt investeerima. Juhtimiskonsultatsioonifirma Karlöfi uuringust selgus, et Rootsi privaatpanganduse sektor suureneb aastas stabiilselt 4–6%. Uuring käsitles Rootsi kahe suurema panga, ka Eestis tegutseva SEB ja Nordea privaatpanganduse klientide investeerimiskäitumist ja profiili.
