Eestist eespool on Singapur, USA, Malaisia ja Omaan. Põhjanaabritest on Norra 11., Soome 16. ja Rootsi 17. kohal. Lõunanaabritest on Läti 21. kohal ning Leedu 57. kohal. Kokku on indeksis hinnatud kõiki 195 riiki.

Uuringus selgitati, et Eesti suurendas sarnaselt Gruusiale oma küberturvalisust peale 2007. aastal toimunud küberrünnakut.

Indeks koosneb 5 valdkonnast, milleks on riikide seadusandlus, tehniline võimekus, organisatoorne võimekus, arendustegevus ja koostöö.

E-riigi Akadeemia küberturvalisuse ekspert Raul Rikk toob välja asjaolu, et riikide infoühiskonna arengu ja küberturbe arengu edetabelid ei kattu. “Paljud riigid, kes IKT arengus on tagapool, osutuvad küberturbe valdkonnas palju edukamaks. Sama kehtib ka vastupidi,” märkis ta.

Uuringu miinusena toob ta välja asjaolu, et indeksi koostajad ei näita riikide hindamise puhul tõendusmaterjale. Raske on aru saada, kas riikide poolt antud vastused vastavad tõele või mitte. “See muudab ka riikide küberturbe võimekuste arendamise raskeks, kuna laiemale spetsialistide ringile pole aru saada, milliseid aspekte oleks vaja parandada. Lisaks on indeksis presenteeritud olukord, mille kohta koguti andmeid 2016. aasta jaanuarist septembrini. Paljude riikide olukord on tänaseks juba muutunud,” ütles ta.