Eesti kalapüügifirma läheb kohtusse Euroopa Liitu seljatama

Narva päritolu tippjalgpalluri Valeri Karpiniga seotud olnud Eesti firma saab tänu Euroopa Nõukogu otsusele miljoneid kroone kahju.

Lootusrikas on Eesti väike tabava nimega kalapüügifirma Lootus Teine, olles kaevanud esimese Eesti firmana Euroopa Liidu Euroopa Kohtusse. Firma pole nõus Euroopa Liidu kõrgeima seadus-andliku võimuorgani Euroopa Nõukogu määrusega, mis vähendas tema kalapüügivõimalusi Atlandi ookeanil drastiliselt, tuues sellega miljoneid kroone kahju.

Püüab süvamerekala

Hispaania kontserni Grupo Oya Perez kuuluv Lootus Teine on viimastel aastatel ühe kalalaeva ja paarikümne mehega püüdnud Atlandi ookeani kirdeosas aastas umbes 800 tonni süvamerekala: raid, süvalesta jm liike. Kala lossitakse Hispaanias ja müüakse Euroopa suurtele hulgimüüjatele.

Tegemist on ainsa Eesti firmaga, kes piirkonnas nimetatud liiki kalu püüab. Lisaks tegutsevad Atlandi ookeanil firmad Reyktal ja Dagomar, ent need on spetsialiseerunud teistes piirkondades krevetipüügile. Kokku on Eestis 11 ookeanipüügilaeva.

Lootus Teise omanikke esindab Eestis advokaadibüroo Lextal advokaat Tarmo Sild. Tema sõnul võis firma püüda enne Eesti astumist Euroopa Liitu oluliselt rohkem kala, kui Euroopa Liit lubab nüüd püüda.

Olgugi, et Lootus Teine oli aastaid Kirde-Atlandil jõudsalt süvamerekalu välja tõmmanud, leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid 2004. aasta novembris kokku, et Eesti võis samal aastal püüda vaid 78 tonni süvamerekala. Sellega öeldi sisuliselt Lootus Teisele tagantjärele, et püüdsite palju püüdsite, aga edaspidi võite püüda kümme korda vähem.

Leib võeti käest

Kalakvoodid on keeruline ja keskmisele inimesele kaugeks jääv teema. Enne Eesti astumist Euroopa Liitu määras tonnide arvu, palju Eesti firmad võivad Kirde-Atlandil kala püüda, Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC), mille iseseisev liige oli ka Eesti. Sama organisatsioon andis ja annab ka Euroopa Liidule kui ühtsele ?liikmele? igal aastal oma kalapüügikvoodi. Pärast 1. maid tulebki Eestil seda ?ühtse meepoti? kvooti teiste liikmesriikidega jagada.

Eesti liitumislepingus Euroopa Liiduga on kirjas, et kalapüügikvoote ei vähendata. Lootus Teise arvates just seda on Euroopa Liidu Nõukogu teinud. ?Mul on oma leivatükk ja sul on oma leivatükk. Paneme oma leivad ühte kappi, loogiline oleks lihtne liitmistehe. Aga sina lõikad minu tükist lihtsalt üheksa kümnendikku ära ja viskad minema,? kirjeldab Sild olukorda.

Kõigele lisaks määras Nõukogu alles 2004. aasta novembris kogused, kui palju uued liikmesriigid oleksid tohtinud alates 1. maist püüda, mis tekitas õigusliku vaakumi. Ilma Euroopa Liidu kvoodimääruseta ei võinud Eesti võimud anda kalapüügiluba, ilma kalapüügiloata ei tohtinud aga püüda.

Laev kui tükk rauda

Silla sõnul on kalandus pikaajaliste investeeringutega tegevusvaldkond, kus kehtib printsiip, et olles eelnevatel aastatel teatud koguse kala püüdnud, tekib õiguslik ootus, et saad järgnevatel aastatel vähemalt samapalju püüda. Kui looduskeskkond seda võimaldab. ?Laev kui selline pole iseenesest enamat kui suurte püsikuludega tükk rauda. Ainuke võimalus sellega raha teenimiseks on laev kala püüdma panna. Selleks on vaja püügiõigust,? räägib Sild kalanduse telgitagustest. Ja lisab, et 80 tonni kala pärast ei saada keegi laeva Tallinnast 3000 kilomeetri kaugusele jäämägede vahele.

Veel 2003. aastal oli Lootus Teise omanikeringis üllatuslikult Narvas sündinud tippjalgpallur Valeri Karpin. ?Tema investeerimisaeg sai täis,? märgib Sild.

Karpin alustas jalgpallurikarjääri sarnaselt Mart Poomiga 1980. aastatel Eesti esindusklubis Tallinna Sport, ent Eesti koondise kutsest väsinuna siirdus peagi Moskva Spartakisse ja valiti Venemaa parimaks jalgpalluriks. Venemaalt siirdus mees aga Hispaania superklubidesse, mängides järgemööda nii Real Sociedadi, Celta Vigo kui ka Valencia ridades. Hispaanias mees oma karjääri lõpetaski, et suunduda ärisse. Karpin käib siiani aeg-ajalt Narvas oma emal külas ning peab Eestit kodumaaks.

Ajalooline ?esimene? ehk Lootus Teise kaebus Euroopa Liidu Nõukogu vastu sai Euroopa kohtusse esitatud tänavu 24.märtsil ja hetkel on selle staatus ?menetlusse võetud?.

Raske vaidlus

Edasine võib võtta aastaid või lõppeda kiiresti ? umbes aastaga. Reeglina on firmadel või eraisikutel Silla sõnul raske Euroopa Liidu otsuseid vaidlustada. Nad peavad defineerima oma põhjendatud huvi. Vastasel juhul võiks igaüks 400 miljonist Euroopa Liidu kodanikust vaidlustada mis tahes määrust või regulatsiooni, millal soovib.

Euroopa Nõukogu pressiesindaja Laurent Benhamou ütleb Ärilehele, et kui detsembris otsustasid liikmesriigid kalakvootide jagamise üle, ei olnud Eesti vastava määruse vastu, vaid jäi erapooletuks. ?Konkreetset vaidlust kohtus ei tahaks kommenteerida, kuna see on menetluses,? lausub ta. Benhamou sõnul sai 25 liikmesriigi vahel kvoot jaotatud kalavarude kahaneva hulga järgi.

Võiduvõimalus olemas

Euroopa Nõukogu on institutsioon, kus liikmesriigid teevad ametnike, ministrite ja valitsusjuhtide tasemel otsuseid. Samas ei ole sugugi välistatud, et väike firma Euroopa Nõukogu üle kohtus võidu saavutab, ehkki see oleks tõenäolisem kui riik oleks hageja, mitte konkreetne firma. Hispaania näiteks hages Euroopa Nõukogu mitmel korral aastatel 1996?2001 anšoovise püügikvoodi osas ning võitis. Sarnaselt Lootus Teise kaebusega tugines ka toona Hispaania liitumislepingus kokkulepitud tingimustele.

Võidetud keisside puhul on Riigikantselei Euoopa Liidu sekretariaadi juhi Keit Kasemetsa sõnul loogika selles, et Euroopa Liidu otsused peaks tagama ettevõtetele paremad konkurentsitingimused, mitte neid kitsendama. ?Mõningatel juhtudel on probleem selles, et spetsiifiliste huvidega ei arvestata piisavalt,? ütleb ta.

Lootus Teine

?? Lootus Teise emafirma omanik Juan Perez resideerib Hispaanias Vigo-nimelises linnas. Perezile kuulub Eestis veel teinegi kalapüügifirma ? MFV Lootus, mis kasutab suuremat, võimsamat ja moodsamat laeva ning püüab kala samuti Atlandil.

?? Kokku kuulub Perezile 12 kalapüügilaeva, mis sõidavad Hispaania ja Inglismaa lipu all ning kaks Eesti lipu all.

?? Lootus Teine tegutseb alates 2000. aastast. 2003. aastal teenis firma 41,3 miljoni kroonise käibe juures 350 000 krooni kasumit. Möödunud aastal olid vastavad numbrid 25,3 miljonit ja 350 000.

Vanad liikmesriigid sõitsid Eestist teerulliga üle

?? Lootus Teisele peavalu tekitanud Euroopa Nõukogu kalanduskvootide määrus võeti mullu novembris vastu liikmesriikide poolt kvalifitseeritud häälteenamusega. ?Eesti oli erapooletu, mis tähendab sisuliselt vastu hääletamist,? ütleb keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. ?See määrus ei võtnud arvesse liitumiseelseid püügivõimalusi.? Nimetatud määruses võeti aluseks perioodil 1992?2002 püütud kala, samas Eesti firma alles alustas süvamere kalapüüki 2001. aastal.

?? Soome hinnangul on Euroopa Liit Eestiga sõlmitud liitumislepingut rikkunud, sest seal sätestati, et püügivõimalusi ei vähendata.

?? Keskkonnaministeerium ei andnud küsimust ise Euroopa Kohtusse, sest Soome sõnul puudutab juhtum vaid ühte konkreetset ettevõtet. Samas toetas Soome kohtuteed ega välistanud, et ministeerium sekkub vaidlusse kolmanda osapoolena.

?? Mõningatel hinnangutel ei suutnud riik küllalt kiiresti asja vaidlustada. Kohtutee eeldanuks valitsuse otsust ja suhtlemist välisministeeriumi kaudu.

?? Teiste liikide osas saavutas Eesti Soome sõnul nimetatud nõukogu istungil positiivse tulemuse.

?? Kui Euroopa Kohus määruse tühistab, algavad taas riikide läbirääkimised kalanduskvoodi jagamise üle.