Eesti kalapüügikvoot vähenes

Läänemere kalanduskomisjon kärpis Berliinis lõppenud istungil järgmise aasta väljapüügimahte, mille kohaselt võib Eesti püüda nii kilu kui räime 10.000 tonni vähem võrreldes tänavuste oma kehtestatud kvootidega.

Läänemere avaosas on räimevarud teadlaste hinnangul ajalooliselt madalaimal tasemel, ka kiluvaru seisu peetakse kehvaks, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes Aaslaid ETAle.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul võib Eesti nii kilu kui ka räime püüda järgmisel aastal umbes 10.000 tonni vähem võrreldes tänavuste oma kehtestatud kvootidega. Eesti on kahel aastal esitanud Läänemere kalanduskomisjonile vastulause ning kehtestanud Eesti kalandusteadlaste andmetele tuginedes omapoolsed kvoodid.

Räime osas võeti Berliinis vastu üheaastane otsus, mille järgi Eestile ja Lätile eraldati ühine kalakvoot, mille kaks riiki peavad omavahel ära jagama. Läänemere avaosas võivad nii Eesti kui Läti püüda tuleval aastal 8111 tonni räime, Liivi lahel 41.000 tonni. Kvooti loodab Eesti Lätiga jagama hakata tõenäoliselt juba oktoobris.

Kilu väljapüügimahtu vähendati 18 protsendi võrra. Eestile eraldatud kilu väljapüügimaht on tuleval aastal 31.930 tonni. Soome sõnul on see otsus klausliga ning varusid võidakse järgmise aasta jooksul suurendada, kui teadusandmed kinnitavad varu stabiilsust.

Tursa väljapüügimahtu vähendati 1,3 protsenti, seega on Eesti tursakvoot tuleval aastal 1335 tonni.

Läänemere avaosa lõhe väljapüügimahtu suurendati mõnevõrra ning seda võib Eesti tuleval aastal püüda 9504 tükki. Soome sõnul suurendati Läänemere avaosa lõhe püügimahtu tänu sellele, et seda asustatakse Läänemere kalanduskomisjoni liikmesriikide poolt.